VARRUKAS LÄBI AJALOO
perioodidel. 14. sajandil olid moes ümber varrukad. Pealisrõiva varrukas lõppes
küünarnukil ning alla rippus varruka ots, alusvarrukas oli kaunistatud nööpidega
alates küünarnukist kuni randmeni ja ulatus isegi sõrmenukkideni.
Houppelande (pikk pealisrõivas otsast laiade varrukatega, millel oli vahest
karusnahast vooder) tulekuga moodi tulid moodi ka väga laiad ning avarad
varrukad. 15. sajandi varrukastiilid olid bishop varrukas, mis on täidlane, pikk ja
otsast kroogitud ümber randme, mida kanti hooti alates kuuendast sajandist
bütsantsi kleidist. Dolman ehk nahkhiire varrukat kanti varajasel keskajal ning
see on uuesti tulnud tagasi moodi periooditi alates sellest ajast. Dolman
varrukas on väga lai käeaugu kohast, võib ulatuda kuni vööni, ning läheb
väiksemaks randme poole, seda lõigati koos kehaosaga tavaliselt kangast välja.
Rippuv varrukas esines erinevas variantsioonis