Muinas-Eesti sõjandus
sepakeevistega. On öeldud, et üks sepp tegi rõngassärki aasta aega, kuid
tegelikkuses sai see siiski kiiremini valmis. On pakutud, et kui rõnga traat on
ümara ristlõikega, siis need on varasemad. Hiljem avastati, et rõngassärk kaitseb
paremini, kui rõngad lapikuks lüüa.
Otepäält leitud rõngassärgi katkel on näha, et rõngaid on üritatud kergelt juba
lapikuks lüüa. Võib pärineda 12. sajandi lõpust – 13. sajandi algusest.
Varem arvati rõngassärkide sekka ka varrasahelikest eseme katked, mida
kasutati mitmete tarbevahendite kinnitamiseks vööle. Üks taoline ese on leitud
Lihula lähedalt ning pärineb tegelikkuses hoopis ilmselt naise peaehtest. Pealegi
on varrasahelike vahed liiga suured ning keha eriti ei kaitseks.
Soomussärk, soomusrüü – Soomusrüüsid kasutati Bütsantsis ning sealt
levisid need ka Venemaale. Kasutati neid ka mingil moel nagu soomusrüü ja
rõngasrüü seguna. Omal ajal olid nad aga siiski ka täiesti erinevat tüüpi
kaitserüüd
annaabi.ee 
