Jõhvikataimed istutatakse peenrasse tavaliselt mai esimesel poolel. Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega. Taimede hooldus 2 Jõhvikapeenar tuleks rajada päikeselisele kohale. Jõhvikaid igihalja taimena ohustab kõige rohkem talvine päike ja külm, kui parasjagu ei ole lund, mis jõhvikataimi kataks. Koduaias tuleks jõhvikapeenrale talveks peale panna varjutuskangas, kuuseoksad ja/või katteloor. Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga,
Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100- 120 g/m² (Calmia 2013). Elupuuhekki puhul tuleks esimesel kahel kevadel peale istutamist hekk veebruaris kinni katta spetsiaalse varjutuskangaga. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub, kuna maapind on kevadel kaua jääs, päike aga paistab eredalt ja igihaljas elupuus algab elutegevus varakult. Külmunud maast aga ei saa puu elutegevuseks vett kätte ning kuivab ära. Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi. Kangas eemaldatakse tavaliselt aprilli teisel poolel või kui maa on sulanud (Hortes 2013). Eraldiseisvaid elupuid võiks kinni katmisega kaitsta ka lumevajutuse eest. Selleks tuleks moodustada näiteks roigastest kaitsekoonus või mähkida neile ümber mõni kiht võrku (Calmia 2013). 3.1.4. Kosmeetiline hooldus Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket
annaabi.ee 
