Praegu loetakse Euroopa kõrgeimaks puuks kuuske, mis asub Sudeedi mägedes ja on ligi 65 meetrit kõrge. Levik Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas ja suurel alal Aasias. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Paljunemine Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 12,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 816 cm pikad ja läbimõõdus 34 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Kasutamine Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal
3 LEVIK JA KASVUKOHAD Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliste külmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. 4 PALJUNEMINE Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 5 KASUTAMINE
4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab:
Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes üsna vastandlikud. Mullaviljakuse suhtes on ta nõudlik, kuid valgust vajab vähe. Erinevalt männist puudub kuusel jäme allapoole tungiv peajuur. Kuusk ei suuda kasvada seal, kus vesi on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Tema võra on tihe, okkad okstel ja oksad tüvel paiknevad lähestikku. Isegi vanadel puudel katavad oksad tüve kogu ulatuses. Nii nagu männil, on ka kuusel mõnede seeneliikidega sümbioosisuhe. Üks selline seeneliik, mida ka seenelised hästi tunnevad, on kuuseriisikas. See oranzi viljakehaga seen on suurepärane söögiseen. Kuuse jaoks on oluline tähtsus veel ka teistlaadi seentel. Need ei too
Taluvad kärpimist. Kiirekasvulised. Väike läätspuu (Caragana) 1,5-3m kõrgune püstiste okstega põõsas. Liitleht koosneb 4 lehekesest. Õied on erekollase üksikult või 3- kaupa. Õitseb juunis vahest ka teist korda sügisel. Talub kärpimist, annab juurevõsu. Mulla suhtes vähenõudlikud, eelistavad päikesepaistelist kohta. Rikastavad mulda lämmastikuga. Taluvad pügamist. H. pukspuu (Buxus) Kuni 1,5m kõrge igihaljas põõsas. Väga aeglasekasvuline. Lehtpuudest kõige varjutaluvam Varjutaluv. Igal viisil pöetav. Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv kuni parasniiske. Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas
kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. Võrade tihedus. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega), mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad
ohustatud liigina punasesse raamatusse (Vaher, 2008): 3.2. Levik Jugapuud leidub Eestis looduslikult peamiselt Loode- ja Lääne-Eestis. Euroopas kasvab jugapuu kõige paremini pehmete talvedega rannikualadel. Kõige sagedamini kohtab jugapuud Eestis saartel, tihti rannaastangute lähedal (Vaher, 2008). 9 3.3. Kasvutingimused Jugapuu on Eestis looduslikult kasvavatest puudest kõige varjutaluvam. Eelistab kasvada metsa varjus, enamasti Lääne-Eestis tiheda kuuse-segametsa all. Mullastiku suhtes on küllaltki nõudlik ja eelistab viljakaid huumusrikkaid muldasid. Kui all on lubjarikkamad kihid, siis kasvab ka värsketel leetunud liivsavikatel muldadel (Vaher, 2008). Ei armasta kuiva ja liivast pinnast (Harilik jugapuu, 2011). 3.4. Koht ökosüsteemis Jugapuu marjad on toiduks lindudele (nt rästastele, siidisabadele ja tihastele). Kuna
Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda: Võradetihedus Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub:
ÜLESANNE 2: PUULIIKIDE VALGUSNÕUDLIKKUS Erinevate puuliikide 1-aastaseid seemikuid kasvatati taimlas peenardel. Igat liiki kasvatati kahes variandis: täisvalguses ja 50% valgustatuse juures (peenra kohale asetati vari). Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi puuliikide valgusnõudlikkust ja reastasin nad varjutaluvuse järgi (valgusnõudlikkuse järgi), st.kõige varjutaluvam on nr 1, kõige valgusnõudlikum on nr 13 (tabel 2). Tabel 2. Puuliikide jaotus valgusnõudlikkuse järgi 100 istiku kuivaine Juurdekasvu aastane juurdekasv (g) vähenemine järjestus Puuliik valgustatuse juures % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,29 12
Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline
IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid V - Troopikaliigid Metsa mõju õhu- ja mullatemperatuurile: Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Mida varjutaluvam on puuliik, seda tihedamad on puuvõrad ja seda tugevam on puistu mõju kiirgusele. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal. Metsa mõju temperatuurile oleneb aasta- ja kellaajast, puistu liitusest, koosseisust ja vanusest.
Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - tingimused ei ole isegi väikestel järgmistest välistunnustest: 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. aladel ühesugused. Niisugused puud hakkavad 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kiratsema ja hukkuvad, milletagajärjel puude arv seda varjutaluvam on puu. kevadtalvel (märtsis). Päeval tõuseb temperatuur pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed puistuiseharvenemiseks e. looduslikuks valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb küljed soojenevad, hõrenemiseks. intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel
2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m. Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim Valgamaal kasvav Tsuura kuusk, kelle ümbermõõt on 4,32 m (0,8 m kõrguselt). Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. 1.7.1Eesti pärisnimed Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. 1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab
Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4
või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Carpinus betulus L. harilik valgepöök
,,külmapooluse" Jõgeva lähedal!) tehtud vaatlustele. Rannikul ja saartel võivad käesolevas õppematerjalis külmaõrnadeks klassifitseeritud liigid sordid osutuda siiski talvekindlateks!!! 3.1. Perekond nulg - Abies Nululiike on Eestisse sisse toodud nii Euroopa lõunapoolsetest piirkondadest kui Kaug-Idast, Põhja-Ameerikast ja Siberist. Nulud on sirgetüvelised, korrapärase koonusja maani ulatuva võraga kõrged puud. See viitab nulgude küllalt heale varjutaluvusele. Kõige varjutaluvam on siberi nulg (Abies sibirica). Nulud eelistavad kasvada parasniisketel neutraalsetel keskmise viljakusega liivsavimuldadel. Soostunud ja kerged liivmullad ei ole nulgudele sobivad. Ei sobi ka kõrge seisev põhjavesi. Linnatingimusi ei talu, kuid on suurepärased pargihaljastuses, haljasvööndite metsades, metsaparkides. Eriti hästi sobivad nulud kõrge arhitektuurilise väärtusega mõisaparkidesse, kust nende levik õigupoolest ongi alguse saanud. Paljudes
kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Ei kannata pudetõve all. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Pinus peuce Griseb. makedoonia mänd ehk rumeelia mänd
Jalakalised 13.Kuusk 2.Arukask 6.Saar 10.Vaher 14.Pöök 3.Mänd 7.Hall lepp 11.Pärn 15.Nulg 4.Haab 8.Sanglepp 12.Valgepöök 16.Jugapuu Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. Võrade tihedus mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Wiesneri varjutaluvuse skaala: Lehise minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta – puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2
tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on: mets-põdrasamblik ( varjutaluvam kui mahe põdrasamblik), mahe põdrasamblik (eelistab avatud kasvukohti), harilik põdrasamblik (eelmistest varjutaluvam ja niiskuslembesem), alpi põdrasamblik ( kuppeljate põõsakestena, dekoratiivne liik), 6 ISLANDI KÄOSAMBLIK e. KÄOKÕRV Tallus põõsasjas 3-6 (12) cm kõrge, hõlmad 4-10 mm laiad, tume- kuni helepruun, niiskelt rohekas. Kasvab maapinnal nõmmedel, liivikutel
1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega) mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85
hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel on arvestatud järgmisi välistunnuseid: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega) mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85
keerdunud pikitelje suhtes, kollakas- kuni tumerohelised, püsivad puul 3...8 aastat. 10 Käbid: 3...6 cm pikad, veidi kõverdunud, punakaspruunid, seistes muutuvad hallikateks, tihti ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15..
ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.)Peuce kreeka k. mänd
annaabi.ee 
