Käbid ei pudene vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjana puule(NB! Nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on valgusnõudlikkus ja parem on õhusaastekindlus. Kuivemat kliimat soovib torkav kuusk, merelist kliimat aga sitka kuusk. Esineb täiesti külmakindlaid (nii talve- kui hiliskülmakindlaid) (must, kanada, serbia, torkav kuusk); külmahelli (ida- ja sitka kuusk) ja hiliskülmaõrnu liike (harilik ja ajaani kuusk). Kõrge põhjavee seisuga niiskeid muldi
kõrgemale. Kui selline sulamine-külmumine kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb tavaliselt rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all kõige enam harilik kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid aga asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid.
• Külmalõhed- tingitud temp kõikumisest varakevadel. Tekivad peam lehtpuudel: tammel, saarel, jalakal, vahhtral, haaval • hiliskülmakahjustused- Eesti metsakasvatuses kõige olulisemad, levinumad. Kannatavad kuusk, tamm, saar, harvem sanglepp • varakülmad e sügiskülmad- praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab võõrpuuliike • külmakergitus e külmakohrutus- väga väikeste (noorte) taimede puhul niiskel kasvukohal • koore kuumapõletik- varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) raiestike, tormikahjustatud alade servades Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu mõju õhu ja mulla temperatuurile oleneb: • aastaajast • puuvõrade liitusest • puuliigist • puistu vanusest Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune: 1. talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Seda järgm
Mõjutab pm ainult noori taimi! Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile
Valdav osa veest põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest. närbuvad. lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab kasvukohatüübid) pidurdab mets pöök) võib kahjustada koorekuumapõletik, eriti sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil soostumisprotsess kiireneb olulisel määral.
temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50 kraadi. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele
mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse 13 võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumi kiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid.
Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. 5
annaabi.ee 
