mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud lainete erinevatest faasidest. Valgust on ka seal kuhu valgus sirgjooneliselt ei pääse nn. Varjupiirkonnas. (Pole kindel selles vastuses) 5. Kuidas muutub difraktsioonipilt, kui avade või tõkete mõõtmeid muuta? Ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsioonirivad kitsamaks ja tihedamaks 6. Sõnasta Huygensi printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. 7. Sõnasta Huygensi- Fresneli printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine.
Laigu piirkonnas takistab magnetväli kuuma gaasi tõusmist Päikese pinnale, mistõttu laik on ümbritsevast gaasist jahedam ja meile paistab ta tumedamana. (1:10) Joonis 3. Päikeselaigud 2.2 Päikesevarjutus Kui Kuu asub Päikese ja Maa vahel ning tema vari lengeb Maale, toimub päikesevarjutus. Kuu varju keskosa kannab nimetust umbra. Sealt vaadates on päike tervenisti Kuu varjus, me näeme täielikku päikesevarjutust. Ülejäänud varjupiirkonnas, penumbras, on vaadeldav osaline päikesevarjutus. (1:11) 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 3.1 Kivine Merkuur Joonis 4. Merkuur Merkuur (vt joonis 4) on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem.
annaabi.ee 
