Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
ka direktiivide lüngad.
Samuti tuleb meeles pidada, et ELi varjupaigastandardid ei saa pidada Eesti seaduse jaoks
parimaks mudeliks. Selle järelduse tegemiseks on mitu põhjust. Esimene, ülevõetud ELi
direktiivid olid loodud eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad kaitsekontseptsioonid ja
meetodid EL-s, st plaan ei olnud luua uus kaitsesüsteem per se, vaid pigem parendada EL
liikmesriikide praktikat, võttes üle liikmete parimaid riikliku süsteemi elemente. Seetõttu ei
olnud ELi varjupaiganormid ette nähtud kaitse radikaalse ümbertegemisena vaid juba
olemasolevate liikmesriikide praktika ühtlustamiseks. Direktiivid, eriti nn Kvalifitseerimise
Direktiiv ei olnud süstemaatiline ja laiahaardeline rahvusvahelise õiguse pagulastest raames
kehtivate kaitse võimaluste analüüs ning loomulikult ei olnud vastuvõetud direktiivide
eesmärk võimaldada kaitset nii paljudele inimestele kui võimalik. Nendel tingimustel võib