4.Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvile. Firenze ja Rooma maailjate peapüüdluseks oli kompositsioon , matemaatiline täiuslikkus ja kehade joonistuslik ning plastiline ilu . Lk. 79 6. Milliseid värve hakati eriti Tiziani mõjul laiemalt kasutama? Mida tead veel selle kunstniku värvikasutusest ja pintslitööst? (TIZIAN u. 1490-1576) Tiziani mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uueaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tema teosed on tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked ning värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jälgi. Tema vanaduses maalitut teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. Tiziani kuulsaim teos on altarimaal ,,Maarja taevaminek" , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon. (õpikus lk 76)
maastiku kui iseseisva teema poole. 16. Tizian: (u. 1490-1576) pühendas oma pika elu kunstile ja eriti tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tiziani maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek", kus kolmnurkse kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed. Tisian sai palju tellimusi ning ta võis nautida edu ja loominguvabadust. Tema vanaduses maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda in lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 17. Pidusöök Lev'i majas.: See hiiglaslik maal mõõtmetega 13,1 x 5,55 m on tehtud ühe Veneetsia kloostri söögisaali ehk refektooriumi jaoks
Skulptuuris vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Umberto Boccioni) Futuristlike ideede kajastamine kavandites (Antonio Sant Elia) tulevikulinnad, tehiskeskkond, pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed, puudub loodus ja vana arhitektuur (kõiki neid võib näha ka tänapäevases nn . - niinimetatud ,,tulevikulinnas") Pilt mitmes erinevas küljes (nt pilt õpikust teiselt poolt varjunditerohke ja liikuv kuju) Sarnasus kahe fovismi esindaja Auguste Rodiniga (varjundirohked skulptuurid) Asukoht ja pildid : ,,Mõtleja" Madridis , Umberto Boccioni Mornse kunsti muuseumis New Yorgis http://www.moma.org/explore/multimedia/audios/14/706 Video Umberto Boccioni ,,Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis" 1913 /http://www.moma.org/explore/multimedia/audios/14/706 ,,Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis" ehk Katkematuse ja pidevuse unikaalsed vormid ruumis Tähtsaimad esindajad Umberto Boccioni (1882-1916) Carlo Carrà (1881-1966)
Selle kõrvale tekkis ka teine, vabama ja lõdvema struktuuriga nn cervanteslik novell ( M.de Cervantes Saavedra järgi ). 19.saj lõpul tekkis traditsioonilise novelli kõrvale tsehhovlik e avatud novell ( A.Tsehhovi järgi), mille süzeearendus ei pruugi viia puänteeritud lõpuni. Selleasemel annavad seal tooni pinnaalused peidetud värelused, argipäevased toonid, impressionistlikud ( subjektiivsed, kiiresti möödalibisevad aistingud ja muljed, mänglevad, varjundirohked ) meeleolud, kuna sündmused võivad koguni puududa. Pärast II maailmasõda on novellivorm muutunud veelgi avatumaks suurenenud on huvi inimsuhete, ka kaasaedsete poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu, novellides esineb argipäevast dialoogi, kõnekeelt, sisemonoloogi. Oluliseks võtmeks on montaaz, fragmentaarsus, esineb groteski, satiiri, eluprobleemide põhimõttelist lahendamatust. Eriti lühikest novelli nim novelletiks. Tuntumad eesti novelliautorid: E. Vilde, F. Tuglas, P
annaabi.ee 
