ARMASTUSE ALTARID Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad kõed on siia poetanud sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdunud sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna, Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti. Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti, 5 Vanast sarvest kammgi, millel murdunud mõni pii. Seisata ja oma nodi altarile vii. MA LAHKUN HÜVASTIJÄTMATA Ma lahkun hüvastijätmata, et ei kustuks su huulte ja silmade sära.
o VOLBRIÖÖ Mefistoteles püüab Fausti mõtted Margaretest eemale viia.. Volbripidu näitaks nagu kogu maailma kurje jõude siin on peale nõidade ka riigiametnikke, ministreid, kaubitsejaid, naisdeemon Lilith (arvatakse Aadama esimeseks naiseks, kellest sündisisd hiiglased ja kurjad vaimud), iseloomulik on ,et teed näitab Virvatuli kurjade jõudude hulka on sattunud ka Faust (ta on pattulangenu) näeb Margarete varjukuju tas ärkab süütunne. o VOLBRIÖÖ UNENÄGU side teiste osadega puudub kujutab endast satiiri 18. saj keskpaiga saksa kultuuri ja kirjanduselu kohta o SOMBUNE PÄEV. VÄLI Faust saab teada Margarete saatusest, teeb etteheited Mefistole, et see Margarete viletsust tema eest varjas. Mefistoteles küsib: " Kes oli see, kes ta hukatusse tõukas? Mina või sina?" Faust on vihast raevunud. Käsib end viia vanglasse, et päästa Margarete.
tõrjuda ja koguni sõnakuulmisele alistada. Mitte ainult surnute hinged vaid ka elavate hinged näiteks nõidade omad võisid varjuna ringi liikuda, et head või halba korda saata, enamasti tehes teisi haigeks või eksitades teelt ära. Nähtud vaimu-varju kutsutakse vahel ka viirastuseks, vilbuseks, lummutajaks. Oma pereliikme viirastuse nägemine tähendab tavaliselt tolle pereliikme surma. Heal juhul võib keegi näha oma tulevase mehe või naise varjukuju. Eriti hirmuäratav ja kindel surmaenne on, kui nähakse iseenda varjukuju. Usutakse ka, et hing sisaldub vastupeegelduses. Peeglisse vaatamine võis kaasa tuua hinge kaotsimineku. Tänaseni on püsinud seepärast siin-seal komme katta surma puhul peeglid ja igasugu veenõud. Ka lapsi keelati vaadata vette ja kaevu kartuses, et koll ja mumm (surnunimetused) haaravad lapse hinge oma võimusesse, suretades lapse ihugi. Kui tuli
Armastuse altarid Tõnu Trubetsky Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna, Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti. Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti, Vanast sarvest kammgi, millel murdund mõni pii. Seisata ja oma nodi altarile vii. 24 Malemaja star Tõnu Trubetsky Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan, Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam
Voldemort oli valmis. Ka Harry oli valmis, talle meenusid ta vanemad ja ta ei kavatsenud niisama lihtsalt surra, ta otsustas oma elu eest võidelda! Harry hüüdis: "Expelliarmus!" ja samal hetkel kisendas Voldemort: "Avada Kedavra!" Kaks valgusjuga kohtusid ja muutusid sügavkuldseks. Voldemort ja Harry tõusid õhku, ühendatud võlukepid peos. Nende ümber moodustus niidistikust kuppel. Ja järsku hakkas Voldemorti võlukepp võbisema, selle otsast kukkus välja varjukuju, see oli Cedric. Harry oli väga üllatunud, sama üllatunud, kui Voldemortki. Cedricu järel kukkusid välja veel kaks varjukuju, kes hakkasid Harryt julgustama. Siis aga teadis Harry, kes järgmisena võlukepist ilmub. Ja nii see oligi. See oli tema ema, kes lausus: "Su isa tuleb kohe, ta tahab sind näha. Pea vastu, Harry!" Varjuna kukkus maha Harry isa, kes hakkas temaga rääkima. Ta selgitas, et siis, kui ta seda ütleb,
«Te tunnistate siis üles, et olete näinud jäära, keda Peltsebul pilvedesse laseb ilmuda, et sabati kokkutulekuks märku anda, ja keda keegi peale nõidade ei näe?» «Jah.» «Te tunnistate siis üles, et olete Bophomet' * päid kummardanud, neid templiordu jälke ebajumalakujusid *?» 1 7 8 «Jah.» «Et olete alati ühenduses olnud kuradiga, kes selles kohtuprotsessis figureerib lihtsa kitse kujul?» «Jah.» «Tunnistate lõpuks üles ja vannute, et te deemoni ja varjukuju abil, kelle nime üldiselt munklummutisena tuntakse, ööl vastu märtsikuu kahekümne üheksandat päeva olete pussnoaga tapnud kapteni, kelle nimi on Phoebus de Chäteaupers?» Ta tõstis kohtuniku poole oma suured liikumatud silmad ja vastas masinlikult, kogelemata ja võpata-mata: «Jah.» Ilmselt oli kõik ta sees murdunud. «Kirjutage üles, kirjutaja,» ütles Charmolue. Pöördudes 304 piinajate poole, käskis ta neil vangi vabastada ja tagasi kohtusaali viia.