märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998). Praegu on Ramsari konventsiooni märgalade nimekirjas 12 Eesti märgala (http://www.ramsar.org...) ja nn varinimekirjas veel üle kümne ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega märgaladele esitatud nõuetele (Primack jt., 2008). Eestis on Ramsari-aladeks: Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark; Alam-Pedja, Endla, Nigula, Muraka, Puhtu-Laelatu, Laidevahe looduskaitseala; Emajõe-Suursoo ja Piirissaare, Hiiumaa laidude ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala. Sookuninga looduskaitseala (http://www.ramsar.org...). 3
tegutsema advokaadina. Tema karjäärile pani alguse 1905 revol mahasurumine, temast sai õige kiiresti üks kõige otsitumaid kaitseadvokaate, kes osales revolutsionääride ja pahempoolsete poliitikute vastu peetud protsessidel, sai kuulsaks kui tõeline kuldsuu. Oli vandekohtunike kogu, hea oraator läks hästi peale. Tema tuntus kaitseadvokaadina kasvas kiiresti, kutsuti osalema mitmetes organisatsioonides, 1912 valiti esseeride varinimekirjas riigiduuma liikmeks, seal tõusis nn trudovike fraktsiooni etteotsa (kõik tollases Riigiduumas olnud vasakpoolsed saadikud). Sai näidata oma kõnemehe andmeid ka Riigiduumas kritiseerides valitsust ja esitades nõudmisi jne. I ms aastatel tema kuulsus levis plahvatuslikult. Veebruarirevol puhkedes sai Kerenski karjäär veelgi kiirema lennu. Läbi mitmete ministrikohtade sai lõpuks peaministriks. Tema viga/häda lähtus ennekõike oraatorivõimetest
annaabi.ee 
