Eesti ajalugu - konspekt
Kuna parteisid oli palju, iseloomustasid Eesti valitsusi koalitsioonid ja lühiajalisus. Tihti osales valitsuse
moodustamisel 4-5 erakonda ja see viis tavaliselt valitsuste kiirete lagunemisteni. Loomulikult tekitas
rahvas rahulolematust fakt, et keskmiselt püsis valitsus vaid 11 kuud.
Osavasti kasutasid olukorda NSVL toetusel tegutsenud kommunistid. Nende loosungid nõudsid lühemat
tööpäeva, palga tõstmist ja riiklike pensione. Kuigi EKP oli keelatud, pääsesid kommunistide esindajad
varinimekirjade kaudu ka Riigikokku. Samal ajal valmistuti relvastatud võimuhaaramiseks.
Mäss toimus 01. dets 1924 kui ca 400 relvastatud meest tungisid Tallinnas kallale valitsusasutustele,
sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna töölised ja sõdurid vastupidiselt lootustele mässuga ei ühinenud,
suruti puts mõne tunniga maha. Mässu tulemusena langes kommunistide maine rahva silmis väga
madalale. Teiseks oluliseks tagajärjeks oli Kaitseliidu taasärkamine ja hoogne areng.
EVR AASTAIL 1930-1934