"Tants maailmade vahel" - Retsensioon
kogunud pingetest. Koosmängu hinnates ei saa jätta mainimata ka
sopransaksofoni ja kitarri uskumatult puhast unisooni.
Teose lõpupoole tundus, nagu hakkasid kõik partiid otsima mingit ühisosa või
vähemalt üksmeelt. Kuna mitu osa oli lõppenud sõna otseses mõttes
plahvatusega, mõnikord isegi suure plahvatusega, tundus loogiline oodata mingit
vormilist sümmeetrilist lahendust. Seetõttu mõjuski "otste kokku tõmbamise"
asemel nende lahti harutamine troobina. Varieteetlik lõpplahendus jäi otsekui
tühja ruumi rippuma ega puhastanud õhku.
Eespool kirjeldatud mõnus ja vaba meeleolu, mis sai alguse kohtumisel
heliloojaga, jätkus kogu kontserdi ajal. Muusikute lavaletuleku ajal tekkinud
akadeemilisem atmosfäär sumbus naeruturtsatustes kui dirigent kõigi üllatuseks
lavalt põgenes ning noodid kaenlas, muhedal ilmel naasis. Publik, keda oli
keskeltläbi 200 ringis, elas muusikale kaasa ning unustas traditsioonilised
kontserdikülastamise reeglid
annaabi.ee 
