põhiliseks seose tihedust iseloomustavaks näitajaks. Kvalitatiivne hinnang korrelatsioonikordaja väärtustele: Korrelatsioonikordaja r väärtusedHinnand seose tiheduse kohta 0,8 -;1,0; 0,6 -; 0,8; 0,4 -;0,6 0,2 -;0,4 alla 0,2 Väga tihe Tihe Keskmine Nõrk Praktiliselt puudub Teiseks seose tiheduse näitajaks on determinatsioonikordaja, mille lahtimõtestamisel lähtutakse varieeruvuste võrdlemisest. Seejuures varieeruvust mõõdetakse hälvete ruutude summa abil. Kõige üldisemaks varieeruvuseks on varieeruvus aritmeetilise keskmise ümber. Determinatsioonikordjaja ei ole seotud konkreetse mudeliga (lineaarne, mittelineaarne jne.) ning seda saab kasutada mistahes regressioonimudeli korral. Determinatsioonikordajast ei saa teha olulisi sisulisi järeldusi. Sellest ei saa järeldada, et suurema determinatsioonikordajaga regressioonimudel on parem või korrektsem mudel kui mõni teine mudel. Kõige ohutum on käsitleda
Vastused küsimustele B ja C selgitavad küsimuse lahendamise reaalsust. Siia kuulub ka küsimus analüüsi kohta (D). 36 Kui puudub adekvaatse töötluse võimalus, siis võib ka kõige parem materjal jääda kasutuks. Küsimus E- uuringu eetilisus. 2.5Tunnuste tüübid Tunnuste all mõistame elemente kirjeldavaid erinevaid väärtusi ehk omadusi. Igal üksikul elemendil esineb tunnus erineval määral, seda nimetatakse tunnuse varieeruvuseks. Tunnused jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks, mis omakorda jagunevad kaheks. Kvalitatiivsed (e kategoriaalsed) tunnused jagunevad: · Nominaalsed (nt haridus, hobid jm); · Alternatiivsed - kaht teineteist välistavat väärtust omavad tunnused (mees, naine) · Järjestus- e ordinaalsed tunnused, mida saab järjestada parem, kiirem, hoiakud jms. Järjestustunnuste hindamiseks koostatakse mõõtmisskaalasid. Kvantitatiivsed tunnused jagunevad:
annaabi.ee 
