pole kumbki luuletus ka argine, mis peaks vastupidiselt just sobilik olema. Kuna vormiliselt väärtustatakse kaanonisse kuulumisel mõõdukat originaalsust, siis sobiksid sinna nii Betti Alver kui ka Jüri Kolk. Alver kasutas oma salmide ülesehitusel taandridu üsna mitmekülgselt, – ühes salmis on esimesed ja viimased read taandatud, kahes ülejäänus salmis on mõni viimane rida taandatud – mis annavad kogu luuletusele huvitava väljanägemise ja aitavad mõneti kaasa teose varieeruvatele interpretatsioonivõimalustele, tekitades lugejas tahes-tahtmata soovi mõnda kohta rõhutada või vastupidiselt tagaplaanile jätta. Kolk on oma luuletuse ülesehituse muutnud põnevamaks tänu kahe pika (11- ja 12-realiste) ja ühe lühikese (3-realise) salmi varieeruvusele. Lisaks ei kasuta ta kirjavahemärke ega esisuurtähti, mis jätavad samuti lugejale suurema võimaluse ise mõelda, milliseid kohti rõhutada ja näiteks millist intonatsiooni teose ettelugemisel kasutada
Am. Sotsioloog Ervin Goffman - tegeles sellega ka üsna põhjalikult, kirjeldas 1971, kui ruumi indiviidi ümber, mille sisenemine teise inimese poolt kutsub esile tekitabs sissetungimise tunde, mille tulemuseks on ebamugavuse tunde väljatulemine (agressiivsus nt). Isikuruumi käsitlusse kuulub ka orientatsioon kaaslaste suhtes. Isikuruumi uurimustest on üheks tuntumaks Ed Halli 66 aastal välja töötatud käsitlus, mis jagab isikuruumi distantsitsoonideks, vastavalt varieeruvatele suhtlemistüüpidele. Tema käsitluses kõige lähem tsoon kannab nimetust intiimne tsoon, mis ulatub vahetust puudutamisest kuni 0,5-e meetrini, sellises tsoonis saame me teisest inimesest infot peaaegu kõigi meeltega. Mõnikord võib selline distants olla teistele peale surutud. Nt: liftis, täis bussis & trammis, siis inimesed hoiduvad teisneteisele otsa vaatamast, pilk suunatud kaugele, inimene hoiab ka oma keha siis tavaliselt laiemalt.
annaabi.ee 
