Kvantitatiivsete tunnuste lookused (Quantitative trait loci ehk QTLs): QTL see tähendab genoomi segmenti, mis koprreleerub kvantitatiivse tunnuse ja selle varieerumisega 1. Esmalt ristame inbriidseid liine erinevate fenotüüpidega isenditega ehk homosügoote erinevate alleelidega mitmik lookustes ja sellega luuakse erinevaid heterosügoote 2. Ristate seejärel F1 põlvkondasid või vanemliine, et suurendada fenotüübilist varieerumist ja nende lahknemist 3. Analüüsime F2 genoomsete markeritega (mikrosatelliidid, SNP), mis siis peaks korreleeruma fenotüüpilise tunnusega 4. Selle tulemusena saame luua aheldatuse kaardi. 5. Arvuatme välja fenotüübilise varieerumise (P), mis on sõltuvuses geneetilisest toimest (G) ja keskkonna toimest (E). VP = VG + VE + 2COVG,E + VG x E Kvantitatiivsete tunnuste varieerumine: 1. Aditiivne gen
muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooni toimumiseks on vajalik pärilik varieerumine. Evolutsiooni aluseks on: · mutatsioonid · looduslik valik · geneetiline triiv · geenivool · päriliku materjali rekombineerumine. Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Darwini kohaselt annavad mõned indiviidid populatsioonis alati rohkem järglasi kui teised. Paljunemisvõime erinevus indiviidide vahel on loodusliku valiku olulisim tulem. Looduslik valik on kohastumusliku evolutsiooniprotsessi ainus mehhanism. Looduslik valik - populatsiooni genofondi alusel toimuv paljunemise edukuse määramine indiviidide vahel. Kõige üldisem Loodusliku valiku tulem on
6. Tudengite eksamihinded on 1 2 2 3 3 5 Õiged: Eksamihinnete mediaan 2,5 Eksamihinnete jaotusel on 2 moodi: 2 ja 3. 7. Ettevõtte kõigi töötajate sissetulekud jäävad vahemikku 8200+-2000 ehk 6200...10 200 krooni. Üksikuid väga suured sissetulekud suurendavad aritmeetilist keskmist, kuid ei mõjuta oluliselt mediaani. 8. Millised on variatsioonirida? 1, 3, 4; 9,8,7 9. Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, võrreldes... Variatsioonikoefitsente 10. Tudengite testitulemused olid järgmised: 45 21 21 93 36 31 28 Mediaan 31 11. Kogutud andmete põhjal arvutati meeste vanuse standardhälbe väärtuseks 12, naiste vanuse standardhälbe 7. Naiste vanused on rohkem koondunud ümber oma grupi keskmise vanuse. 12. Uuritud grupi keskmine laste arv on 1, 56... Millisel viisil oleks korrektne antud tulemust esitada? Uuritud grupi keskmise laste arv on 1,6 ja 1, 56.
mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad. Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200 Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng. Kõnekeelt võid kasutada enamasti igalpool. Näiteks raadios, televisioonis ja ka koolis. Kõnekeeles esineb ka väga suurel hulgal varieerumist ja muid kõrvalekaldeid. Kõige sagedasem kõrvalekalle on lihtsustunud hääldus. Näiteks ''ma'i tea.'' Aga samas, see on siiski täiesti tavaline ja kuulajad seda tavaliselt tähele ei pane. Sammuti ei ole vaja seda ka häbeneda, sest selle kaudu anname me edasi oma päritolu ja informatsiooni. Sammuti kehtestatakse ka kindlaid reegleid, kuidas on õige ja kuidas on väär. Selle tulemusel väheneb vigade ja varieerumise hulk keeles. Ning sammuti aitab keelehoole keelt hoida
Kui mutatsioonid tekivad sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele siis nim neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nim somaatilisteks. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mutatsioonid Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumist nim modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nim reaktsiooninormiks. Iga liigi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Geenifondiks nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on aga määratud isendi genotüübi poolt. Mõõdetavad tunnused esinemissagedusega ritta variatsioonirida Variatsiooni graafiline kuujutis on variatsioonikõver.
sõnadega ta seda kirjeldab; b) kaudne küsitleja näitab eset ja palub öelda, mis see on; c) vabalt formuleeritavad küsimused (nimetamisküsimused mida te ütlete kui soovite, et külaline tuppa astuks?; lünk-küsimused te teete tee magusaks ...) - keelekaardid: igal kaardil üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv; murdeatlased näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil; tsitaatkaardid esitavad konkreetse vormi vastavalt esinemisele; sümbolkaardid esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil. Saareste murdeatlased. Litereerimise eesmärgiks on märkida täpselt üles sõnafoneetika, foneetiline transkriptsioon koosneb märkidest ja sümbolitest, millega osutatakse häälikute pikkust, kõrgust, helilisust, helitust, moodustamise kohti.
b. jaotusfunktsiooni kõvera alla jääv pindala c. jaotusfunktsiooni tuletis Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 9 Hinded: 1 Kui variatsioonreas esinevad väikesed ekstremaalsed väärtused, siis Vali üks vastus. a. mood < mediaan < aritmeetiline keskmine b. aritmeetiline keskmine < mediaan < mood c. mood < aritmeetiline keskmine < mediaan Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 10 Hinded: 1 Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, Vali üks vastus. a. võrreldes variatsioonikoefitsiente b. võrreldes dispersioone c. võrreldes variatsioonamplituude Õige Selle esituse hinded: 1/1. 80857 Lõpeta ülevaade Hinne 7 maksimaalsest 10 (70%) Question 1 Hinded: 1 Jaotustihedus on Vali üks vastus. a. jaotusfunktsiooni kõvera alla jääv pindala b. jaotusfunktsiooni tuletis c. integraal jaotusfunktsioonist Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 2 Hinded: 1
b. jaotusfunktsiooni kõvera alla jääv pindala c. jaotusfunktsiooni tuletis Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 9 Hinded: 1 Kui variatsioonreas esinevad väikesed ekstremaalsed väärtused, siis Vali üks vastus. a. mood < mediaan < aritmeetiline keskmine b. aritmeetiline keskmine < mediaan < mood c. mood < aritmeetiline keskmine < mediaan Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 10 Hinded: 1 Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, Vali üks vastus. a. võrreldes variatsioonikoefitsiente b. võrreldes dispersioone c. võrreldes variatsioonamplituude Õige Selle esituse hinded: 1/1. 80857 Lõpeta ülevaade Hinne 7 maksimaalsest 10 (70%) Question 1 Hinded: 1 Jaotustihedus on Vali üks vastus. a. jaotusfunktsiooni kõvera alla jääv pindala b. jaotusfunktsiooni tuletis c. integraal jaotusfunktsioonist Õige
arvestatakse nädalates viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Raseduse orienteeruv kestus on sel juhul 40 +/- 2 nädalat (keskmiselt ~280 päeva). Esimese meetodi raseduse kestuse arvestamiseks pakkus välja Franz Karl Naegele 1830. aastal. Naegele reegli kohaselt tuli viimase menstruatsiooni esimesele päevale lisada aasta, lahutada kolm kuud ja lisada üks nädal. Reegel annab orienteeruva tähtaja, kuna ei võta arvesse menstruaaltsükli pikkuse varieerumist naistel, kuude erinevat pikkust, liigaastaid jms. Kindlama ja täpsema hinnangu gestatsioonilisele vanusele saab loote ultrahelivaatlusel. Raseduse kestuse arvutamine taandusmeetodil on jätkuvalt kasutusel meetodi lihtsuse tõttu. Võrreldes erinevaid raseduse määratlusi võib öelda, et raseduse kestuse arvutamiseks kasutatav nn. menstruaalse raseduse määratlus on tinglik ja ükski asjatundja ei arva tõsiselt, et rasedus algab tegelikult
1 Suurenes 1% 2 Suurenes 4% 3 Jäi samaks 4 Vähenes 3,8% 5 Ei ole ükski eelnevaest variantidest 3. Valimivaatluse korral 1 Udalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest (õige, väiksemaks lähevad!!) 2 Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3 Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4 Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5 Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis 4. Esindusviga on oma sisult: 1 Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2 Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3 Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus (õige) 4 Ei ükski eelnevatest variantidest Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 6 Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 7 Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed
nad on genereeritud 4) markeerimiskitsendus näiteks: ,,Üks silp ei tohi olla kinnine", ,,Iga silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3. Suhtlusvõrgustiku analüüs Võrgustiku analüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. Eesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Uurida inimese suhteis teiste inimestega, mis kaasab keelemuutusi. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutusi: uuenduste edasikandjad on inimesed, kellel on erinevates võrgustikes palju nõrku sidemeid. Uuenduste tõttu nõrgenevad paikkondlikud normid
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja
Ülesanne 1 Alljärgnevalt on toodud Jüri ja Mari kontrolltööde punktid ühel aastal. Uuri punktide varieerumist mõlema õpilase korral. Leia punktide aritmeetiline keskmine ( vastus ümarda kümnendikeni ), standardhälve( kümnendikeni) ja vari Mari Punktid ( x ) Sagedus ( f ) f*x Standardhälve ülemine osa 33 1 33 114,49 35 1 35 75,69 39 1 39 22,09 40 1 40 13,69
kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süzee, vaid selle kujutamise viis. NIMI LEMMIKTEEMAD KOLM OLULISEMAT TÖÖD ÉDOUARD MANET Kujutada valgusest üleujutatud ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Argenteuil" vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist CLAUDE MONET Loodusest saadud muljete ,,Impressioon. Tõusev päike", lõuendile kandmine tervikuna, ,,Heinakuhjad", ,,Vares" valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses AUGUSTE RENOIR Renoiri huvitas peale maastiku ka "Ood lilledele", "Vihmavarjud",
järgnevatele põlvkondadele. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks. Need võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Laia reaktsiooninormiga on nt inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Kui paneme
rajaja ehk asutajaefekt olukord, kus uue populatsiooni asutab mõnest suuremast populatsioonist pärit väike hulk isendeid; asutajate vähesuse tõttu on uue populatsiooni geenifond oluliselt erinev emapopulatsiooni omast populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja alleelid ning muud geneetilised elemendid. Silmavärv on geneetiliselt määratletud tunnus KESKKONNAST TINGITUD MUUTLIKKUS EI PÄRANDU keskkonnast tingitud tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Sellised tunnuseid ei pärandu vanematelt järglastele Keskkonnast tingituid tunnuseid saab uurida mittesugulisel teel paljunevate taimede abil. Mida erinevam on kasvukeskkond, seda suuremad on taimede erinevused. LIIGITEKE JA MAKROEVOLUTSIOON liik organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt või potentsiaalselt ristuvate loodulike populatsioonide esindajad
4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky)
4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky)
Küsimus 1 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline(sed) järgnevatest on variatsioonirida(read)? Vali üks või enam: 1, 5, 3, 6, 7, 4, 8, 9 9, 8, 6, 3, 5, 1, 7, 4 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1 Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, võrreldes ... Vali üks: dispersioone variatsiooniamplituude variatsioonikoefitsiente standardhälbeid Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Tudengite testitulemused olid järgmised: 45 12 21 93 36 31 28 Leia testitulemuste mediaan. NB! Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst
sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia. Tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia
Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis, milles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergcre`is" (1882). 2) CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija
20, siis R2= (0.20)2= 0.20*0.20 = 0.04 ning muutuja X seletab ära 0.04*100 = 4% muutuja Y varieeruvusest. Väga oluline on tähele panna ja meelde jätta, et korrelatsioon ei näita põhjuslikkust. Ka tulemuste raporteerimisel saame rääkida muutujatevahelisest seosest, mitte ühe muutuja mõjust teisele. Statistiliselt võttes saame rääkida kolmest võimalikust põhjuslikkuse suunast. Eeltoodud näite põhjal võivad nad olla järgnevad: 1 Muutuja X põhjustab muutuja Y varieerumist. 2 Muutuja Y põhjustab muutuja X varieerumist. 3 Kolmas muutuja Z põhjustab nii muutuja X kui ka muutuja Y varieerumist. Enne statistikute uurimist vaatame aga hajuvusdiagrammi (scatter plot). Mille leiate Graphs menüü alt. Graphs Legacy Dialogs Scatter/Dot Simple Scatter. Kui teete joonisele topeltkliki, saate lisada ka lineaarset seost kujutavad joone joonisele. Joone lisamisel peaks olema ilmsem, millise seosega on tegemist.
- murdeuurijad kirjeldavad vaid väikest osa kogu murdest, vanemate naiste keel, kus puudub murde sotsiaalne varieerumine, tavaliselt on avalik keel ja puudub tegelik argikeel, räägitakse monoloogis, dialoogi pole. Diakriitikud nendega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustuskohti. Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad häälikute pikkust. Keelekaardid ja-atlased D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil. Kogutud materjal esitatakse keelekaartidena(tsitaat- ja sümbolkaardid) isoglossid- see on D keskne mõiste, mis eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone
Üks olulisi Labovi eesmärke on mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (linguistic changes in progress). Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt ning et keelemuutusi pole selliselt võimalik otseselt inimeste kõnest tabada. Labov väitis, et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla tegelikult käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, teisisõnu, diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Kolmandaks, Labov arvestas ka keele stiililist varieerumist, mõistes selle all situatsiooni varieerumist argisest ametlikuks. Labovi meetodi puhul on oluline, et see oli kvantitatiivne uurimine. St ta sõnastas oma järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga
Arenemise 4 põhiprotsessi: 1. DNA replikatsioon 2. Kasv 3. Rakkude diferentseerumine 4. Rakkude organiseerumine Nii sise- kui väliskeskkond mõjutavad geenide ekspressiooni, aga samuti geeniproduktide aktiivsust ja jaotumist igal ontogeneesi etapil Põhiterminoloogia: Geeni penetrantsus kirjeldab, millise sagedusega tunnus populatsioonis vastab geenikandjate sagedusele (0-100%) ~ Sagedus (+/-) Geeni ekspressiivsus kirjeldab tunnuse varieerumist geenikandjatel ~ Tunnuse varieerumine, võib olla ka konstantne Hinnatakse populatsiooni tasandil Väliskeskkonna toime näited: Organismi vanus, millal tunnus avalduma hakkab (meeste kiilaspäisus ja selle vormid) BB mõlemast soost KP, Bb ainult mehed, bb mõlemad juustega Sugu (jälle kiilaspäisus) Temperatuur (mõjutab ensüümide aktiivsust ja sellega näiteks värvust Siiami kassidel või soo määramine reptiilidel
Naiste keskmine vanus on suurem Mida väiksem on standardhälbe väärtus, seda väiksem on hajuvus (andmed on rohkem koondunud ümber aritmeetilise keskmise). The correct answer is: Naiste vanused on rohkem koondunud ümber oma grupi keskmise vanuse Question 13 Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, võrreldes ... Correct Select one: Mark 5.0 out of 5.0 variatsiooniamplituude dispersioone standardhälbeid variatsioonikoe tsiente Ainus ilma ühikuta suurus (mida aga saab väljendada protsentides) loetletutest on variatsioonikoe tsient
20*0.20 = 0.04 ning muutuja X seletab ära 0.04*100 = 4% muutuja Y varieeruvusest. Väga oluline on tähele panna ja meelde jätta, et korrelatsioon ei näita põhjuslikkust. Ka tulemuste raporteerimisel saame rääkida muutujatevahelisest seosest, mitte ühe muutuja mõjust teisele. Statistiliselt võttes saame rääkida kolmest võimalikust põhjuslikkuse suunast. Eeltoodud näite põhjal võivad nad olla järgnevad: 1 Muutuja X põhjustab muutuja Y varieerumist. 2 Muutuja Y põhjustab muutuja X varieerumist. 3 Kolmas muutuja Z põhjustab nii muutuja X kui ka muutuja Y varieerumist. 1) KORRELATSIOON Enne statistikute uurimist vaadata ka hajuvusdiagrammi: Graphs Legacy Dialogs Scatter/Dot Simple Scatter Lisa joonisele ka lineaarset seost kujutav joon! Graafilise info väljendumine statistikutes: (korrelatsioon) Analyze Correlate Bivariate
sõnavarast õnnestunud vestluseks ei piisa. Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses. Uuritakse näiteks viisakustavade erinemist, vestlusstiilide varieerumist eri kontekstides, aga ka kõneaktide vormistust. Muuhulgas kuulub siia ka sotsiolingvistiline pädevus kui oskus variante kontekstitundlikult valida. Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris eesmärgipäraselt kasutada (illokutiivne pädevus) nimetanud hoopis pragmaatilise pädevuse allharudeks (Bachman 1990). Nii suhtluspädevus kui ka pragmaatiline
Esmakirjeldus 1942, 1:700-1000, pikem kasv, väikesed gonaadid vähe testosterooni, sekundaarsete sugutunnuste puudulik areng, viljatud, vaimne mahajäämus IQ alla keskmise(80-88) · ,,Supermehe" sündroom: XYY Jacobi sündroom. Sagedus 1:800-1000, pikem kav, käitumishäired · Polüploidsus- kogu kromosoomistiku kordistumine · Mittepärilik muutlikus e modifikatsiooniline muutlikus: o Keskonnast tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikuseks o Ei muutu isendi genotüüp ega liigi geenifond o Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks o Tunnuse uurimisel saame tunnuse ühesuunalistest muutustest variatsioonirea ja graafiliselt variatsioonikõvera(üles arv, kõrvale cm) · Inimese haigestumine on tingitud: o Pärilikkusest(hemofiilia) o Keskkonna teguritest o Mõlema koostoimest
keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis.
nähtuse alusel. Mood on kõige tüüpilisem väärtus. Pideva tunnuse korral tuleb andmed rühmitada intervallidesse ja saadud intervallitud variats.reas onmoodi leidmine keerulisem. Selleks tuleb leida moodintervall, so kõige suurema sagedusega intervall ja arvutada. 8. Variatsiooniamplituud – on statistilise rea kõige suurema ja väiksema väärtuse vahe. Selle järgi saab kõige lihtsamini tunnuse väärtuse varieerumist kirjeldada. Puuduseks on, et ta ei väljeda rea kõigi, vaid üksnes äärmiste liikmete erisusi.St et suhteliselt erinevate ridade variatsiooniamplituudid võivad osutuda võrdseteks. Keskmine lineaarhälve – Variantide individuaalväärtuste ja nende aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete absoluutväärtuste aritmeetiline keskmine. See üldistab lineaarhälve kogumi kõigi liikmete vahelisi erisusi. Selle mõõtühikuks on üksikväärtuste mõõtühik.
4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest variantidest Mediaan 1. on korrastamata rea keskmine element 2. on alati moodist suurem 3. on alati geomeetrilisest keskmisest suurem 4. normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne 5
Mitmeid murdeid ühendavad isoglossid: · Osa isoglosse paikneb murdepiiridest eemal, kuid ühendab mitmeid murdeid, mis ei ole sama murderühma liikmed · Osa isoglosse paikneb murdepiiridel, kuid ühendab murdeid, mis muus osas ei kuulu samasse kõrgemasse kooslusse · Nt Ida-Eesti alasid ühendavad jooned Keelekaardid ja atlased: · D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil. · Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv Kaarte on kahte tüüpi: · 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned
Lisaks statistilistele näitajatele on arvutatud ka puude tüvemassid ja katseala puitmassi mahud. 1. Variatsioon-statistiline analüüs Iga proovitüki mõlemale elemendile (kõrgusele ja võra keskmisele diameetrile) on arvutatud erinevaid statistilisi näitajaid, mis on toodud tabelis 1. Aritmeetilise keskmisega leiti igale tunnusele keskmine väärtus katseala piires. Varieerumisulatus näitas katsealal puude tunnuste miinimumi ja maksimumi vahelist varieerumist vahemikuna. Dispersioon näitab, kui palju uuritavad suurused varieeruvad. Samade väärtustega katsete dispersioon on võrdne nulliga ning mida suurem on erinevus, seda suurem on ka dispersioon. Standardhälve näitab aga erinevust aritmeetilisest keskmisest. Variatsioonikordaja näitab hajuvust keskväärtuse ümber protsentuaalselt ja mida väiksem on nimetatud väärtus, seda ühtlasem on valim. Standardviga on hinnang mõõtmaks sarnasust aritmeetilisele keskmisele
Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi. Deiksis (indeksikaalsus) 1. Isikudeiksis kes räägib, kellele räägib 2. Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis siin, seal, see, too, vasakul, paremal jms. Ehk osutus 3. Ajadeiksis lähtub kõnelemisehetkest, nt siin, praegu, täna, homme, täisminevik, tulevik jms. Keele varieerumine Sotsiolingvistika - Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas - Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus) Suuline ja kirjalik keelekasutus Suuline kõne: 1) Ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline(oluline kellega räägitakse), deiktilisem
tunnuse hajuvust kirjeldab Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Aegrea komponentide arvuliseks iseloomustamiseks leitakse vastavad indeksid: üldist varieerumist iseloomustav ehk kogukõikumise indeks trendi indeks hooajalisuse ehk sesoonsuse indeks jääkkomponent Libisevaks keskmiseks nimetatakse pikemat perioodi hõlmava aegrea teatavast arvust järjestikustest elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nimetatakse libisemissammu pikkuseks, c (tavaliselt mingi paaritu arv)
ja järjestuste aluspaarilist koostist, töötaksid korrektselt? Milliseid kõrvalekaldeid eeldustest võib esineda? Tooge näiteid mudelitest, mis neid kõrvalekaldeid arvesse püüavad võtta! Eeldused: 1. Mudelist tulenevad asenduse kiirused kehtivad kõigile nukleotiidipositsioonidele. Kõrvalekalded: keskmised asenduse kiirused imetajate geenides ja pseudogeenides on erinevad. Asenduse kiiruse varieerumist nukleotiidipositsiooniti võtavad arvesse GTR + I, GTR + Γ, GTR + I + Γ. 2. Nukleotiidi asendus ühes nukleotiidipositsioonis ei mõjuta nukleotiidi asendust teistes nukleotiidipositsioonides. Kõrvalekalded: kompensatoorsed asendused rRNA geenides (C G asendus). 3. Asenduse kiirus on konstantne ajas ja liinides. Kõrvalekalded: asenduste kiiruse muutumine ajas on iseloomulik valkude evolutsioonile
41% Kaupade keskmine hind alanes 3%, samal ajal tõusid hinnad keskmiselt 7%. Kas ja kuidas on võimalik leida struktuurinihete mõju? 1. Struktuurnihete mõju ei ole sellisel juhul võimalik arvutada 2. Struktuurnihete mõjul suurenes kogus 0,4% 3. Struktuurnihete mõjul keskmine hind ei muutunud 4. Struktuurnihete mõjul vähenes keskmine hind 9,3% (vale) 5. Ei ükski eelnevatest variantidest Normaalselt jaotuvas kogumis... 1. ei toimu väärtuste varieerumist 2. standardhälve peab võrduma nulliga 3. jaotuskõver on sümmeetriline 4. mõlemasuunalised kõrvalekalded ei ole võrdvõmalikud Normaalselt jaotuvas kogumis 1. Mediaan, mood ja aritmeetiline keskmine ei pea olema võrdsed (peavad) 2. Stadarthälve ei pea võrduma nulliga, kuid lineaarhälve peab olema null 3. Assümeetria kordaja peab olema alati positiivne (vale) 4. Ei esine väärtuste vatieerumist 5
1) saab kasutada vaid intervallskaal korral; 2) võimaldab võrrelda üksikväärtuste suurusi aritmeetilise keskmisega; 3) võimaldab arvutada teisi statistilisi näitajaid (hajuvust iseloomustavaid suurusi); 4) sõltub igast üksikust elemendist; 5) on tundlik ekstremaalsetele väärtustele. Tabelarvutusprogrammis MS Excel on aritmeetilise keskmise leidmiseks funktsioon AVERAGE. 2.2 Variatsiooninäitarvud Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse varieerumist ehk hajuvust. Dispersioon ehk keskmine ruuthälve on ruuthälvete keskmine: Dispersiooni mõõtühikuks on vastava suuruse dimensiooni ruut. See raskendab tõlgendamist. Dispersiooni leidmiseks võib programmis MS Excel kasutada funktsiooni VARP. Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on dispersiooni ruutjuur: Standardhälve mõõtühikud on samad, mis aritmeetilisel keskmisel ja üksikutel väärtustel. Variatsioonikoefitsient on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe:
Klientidel on meie juurde hea kerge jõuda. Bussiliiklus on tihe ja parkimisvõimalus täiesti olemas. 3.1.2 Teenuse arendamine Tulevikus on plaan laieneda ja suurendada tootmismahtu. Põhiline soov on ehitada isiklik hoone kus oleks suurem pind ja rohkem võimalusi. Selle plaaniga soov pihta hakata kohe, kui on näha, et söögikoht tasub end ära ja klientide arv suureneb. Esimene arendamise plaan on arendada menüüd täiuslikumaks. Pakkuda klientidele suuremat valikut ja toitude varieerumist. Soovime, et iga klient leiaks oma maitsele ja vajadustele õige söögi/joogi ühest kohast. 3.1.3 Tegevus Pärnu linna ja maapiirkondade inimestel on vaja rohkem kohti kus käia ja süüa. Linn on piisavalt suur, et mahutada veel ühte söögikohta, mis pakuks klientidele võimalust süüa-juua ning samas leida sobiv meelelahutus mängude ning muusika näol. Peale selle tunneme me muret noorte pärast kellel pole peale kooli kusagil käia ja ,,jõlguvad"
spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus, ideoloogiline mõõde Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest. Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline
Kvalitatiivse sotsiolingvistika põhiküsimused: kes? millal? milleks? kuidas? Eesmärk otsida andmeid, mis kvant. meetoditel ei avaldu või mille arvuline esitus ja analüüs on keerulised, ebaotstarbekad ja võimatud. Kvalitatiivse sotsiolingvistika meetodid on kval. mikroanalüüs, kval. variatsiooniuuring, triangulatsioonimeetod (ühendab kvant. ja kval. meetodid) ning lingvistiline analüüs. Kvantitatiivne analüüs uurib häälikute, sõnavormide ja sõnaühendite varieerumist. Põhiküsimused: kui palju? kui sageli? Labovlik sotsiolingvistika või paradigma. Adekvaatse tulemuse jaoks peab analüüsitavaid olema piisavalt. Keskendub keelelistele variaablitele – elemendid, millel on erinevad realisatsioonid. Kvant. analüüsi eesmärk on eri tekstide ja inimeste võrdlemine. Variaablite võimalike variantide vahel valides lülitavad keelekasutajad end mitmetasandilisse sotsiaalsesse ruumi. Ühe variaabli erinevad variandid esinevad samas tekstis
hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest. standardhälve riski mõõdikuna- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. tulumäärade vaheline korrelatsioon- näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost. Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1] -Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele -Väärtus +1 viitab perfektsele positiivsele seosele -Väärtus 0 näitab, et seos üldse puudub kahe väärtpaberi tulumäärade vahel.
· Taotlevad pidevat tagasisidet, et mõista, mille laps on juba selgeks saanud. · Kasutavad rohkelt kordamist ja ümbersõnastamist, et kindlustada lapse arusaamine õpetaja korraldustest. · On õpilastele keelelise jäljendamise eeskujuks. · Korrigeerivad vigu pigem kaudsel teel kui nendele pidevalt otse tähelepanu juhtides. · Kasutavad nii üldiste õppeülesannete kui keeleõppe rohket varieerumist. · Püüavad pidevalt välja selgitada lapse arusaamise taset. (Baker, 2005, 245-246.) Kakskeelse lapse õiglane hindamine Kakskeelsetel esinevaid ajutise iseloomuga probleeme tuleb eristada püsivatest probleemdest, mis takistavad igapäevast toimetulekut ja õppimist. Probleemi selgitamisel tuleks vältida lihtsamatest testidest, pigem tuleks kasutada paljusid erinevaid hindamine ja vaatlemise meetodeid. Lahendus peaks hõlmama pikemat perioodi ja vältima hetkeotsuseid. Lapse
Milliste meetoditega neid määratakse? Puidu tihedus on massi ja mahu suhe, sõltub niiskusest. Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm 3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline Võetakse mõõtmed, kaal ja tihedus. Kaal põhineb üleslükkejõul. Üleslükke jõud võrdub massiga. 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Okaspuidus sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet). 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust,
• Antimood – kõige harvemini esinev väärtus 3. Mediaan (median) • Jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. • Mediaan jaotab järjestatud statistilise rea kaheks • Paarituarvulise rea korral on mediaan järjestatud rea keskmine liige • Paarisarvulise rea korral leitakse mediaan kahe keskmise liikme aritmeetilise keskmisena Variatsiooninäitarvud • Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse varieerumist ehk hajuvust. • Dispersioon ehk keskmine ruuthälve • Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist (realiikmetega samades ühikutes) • Standardhälbe kaudu iseloomustatakse tunnuse väärtuse hajuvust keskmise väärtuse suhtes • Mida suuremad on dispersioon ja standardhälve, seda suurem on tunnuste väärtuste hajuvus • Mida suurem on hajuvus, seda moonutatum on ka aritmeetiline keskmine Nähtustevahelised seosed:
Puitaine tiheduseks on määratud: • heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 12. Mis erinevus on puidu mikro- ja makrotihedusel? Makrotihedus on puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitust. Mikrotihedus on puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus (näiteks: kevadpuidu tihedus eraldi võetuna). 13. Kirjeldage tiheduse varieerumist sügis- ja kevadpuidus okaspuu näitel. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 14. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. 15. Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel?
reeglistik uuesti ringlema. Naaberpaarid küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus, ettepanek-nõustumine/mittenõustumine Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi. Psühholingvistika tegeleb keele ja meele ning nende arenguga, lapse keelelise arengu ja kakskeelsusega. Teise keele omandamine on lapse ja täiskasvanu vahel erinev: · neuroloogiliselt
pol. süsteemide või poliitikate kindlate tahkude võrdlemine Eesmärk: empiiria baasil luua või arendada teooriat võrdleva meetodi kasutamine X teema uurimiseks Võrdleva meetodi olemuseks on ... hoolikalt välja valitud juhtumite kirjeldamine ja analüüs teatud faktori olemasolu või puudumise alusel. Seega on põhitarkus oskuses leida need faktorid, mis tõenäoselt uuritava objekti varieerumist põhjustavad. Võrdleva uuringu (comparative study) põhijooned Hõlmab mitmeid riike või süsteeme (case study vastand) Opereerib kontseptidega, mis on kasutatavad mitmete riikide puhul Eitab täielikku universalismi ja ka täielikku omapära. Eitab etnotsentrismi, st. teiste maade analüüsi "oma mätta otsast" kultuurierisusi arvestamata. Kasutab reeglina kvantmeetodit. Võimalused teha üksikjuhtumite põhjal üldistusi
Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin)
annaabi.ee 
