Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne Keel ja in´dentiteet-NÄITEKS kas mehed ja naised loovad endale keele kaudu identiteeti eri vahenditega/eri tasanditel Sotsiaalse varieerumise ja soolise varieerumise korrelatsioon Etnolekt-keele ja murde etniline variant Millieks meile sotsiolingvistika? Sotsiaalne identiteet keele kaudu Funktsionaale variatsioon-mida eri variandid tähendavad Keeleline teadlikkus Murrete, variantide äratundmine Sotsiolingvistiline liigitus:keele ja ühiskonna seosed --keele staatus ühiskonnas Riigikeel Vähemuskeeled Näide(aafrikas elab ühes riigis saja eri keele kasutajaid…riigikeeleks võib olla
homosügoote erinevate alleelidega mitmik lookustes ja sellega luuakse erinevaid heterosügoote 2. Ristate seejärel F1 põlvkondasid või vanemliine, et suurendada fenotüübilist varieerumist ja nende lahknemist 3. Analüüsime F2 genoomsete markeritega (mikrosatelliidid, SNP), mis siis peaks korreleeruma fenotüüpilise tunnusega 4. Selle tulemusena saame luua aheldatuse kaardi. 5. Arvuatme välja fenotüübilise varieerumise (P), mis on sõltuvuses geneetilisest toimest (G) ja keskkonna toimest (E). VP = VG + VE + 2COVG,E + VG x E Kvantitatiivsete tunnuste varieerumine: 1. Aditiivne gen. varieerumine (VA): kahe või rohkema lookustega alleelide toime fenotüübile. Reeglina F1 põlvkond on korduvates ristamiste vahepealne vanemgenotüüpidega võrreldes 2. Dominantne varieerumine (VD): alleelide toime ei ole aditiivne otseselt; tuleb
· võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev; · pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht. Jutumärke ei kasutata. · arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa. Varieerumise näiteid 1 ainult 467 aint 143 ainud 3 ainlt 1 ainuld 2 aind 36 ainut 7 Varieerumise näiteid 2 aitä 7 aitäh 1100 aitääh 2 aiteh 5 aktsiaselts 20 aksiaselts 10 aksjaselts 1 aktsiasts 1 akselts 1 Varieerumise näiteid 3 laupäev 22 lauppäev 11 lauba 7 laupäeval 24 lauppäel 3 lauppäeval 15 laupääval 1 laubäval 1 laupäevane 2 lauppane 1 Varieerumise näiteid 4 tähendab 529 tähendap 22 täendab 55 täendap 11 täemp 1 tähap 1 täheb 3 tähend 7
mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine • Pidevalt varieeruv järglaskond Paljunemise evolutsiooni teooriad • Evolutsioon eelistab organisme, kes evolutsioneeruvad kiiresti • Mittesugulisel paljunemisel iga järglane võib saada suure tõenäosusega rohkem kahjulikke kui kasulikke mutatsioone • Suguline paljunemine tekitab suurema geneetilise varieerumise • „Red Queen Hypothesis“ Lõpetuseks • Ilma sugulise paljunemiseta ei oleks elu selliselt evolutsioneerunud nagu ta on • Teooriad paljunemise evolutsiooni kohta on mitmeid Kasutatud allikad • http://evolutionarytraits.com/evolution-if-asexual -reproduction-is-so-efficient-why-did-sexual-repro duction-evolve / • http://www.evolutionary-philosophy.net/sex.html • http:// www.slideshare.net/chryssy/paljunemine-37914 • http:// www.nature
Kokkuvõte ajaloolisest artiklist Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala "Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad" ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007). Artiklis keskendutakse aastatele 1524-1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti. Artikkel koosneb neljast peatükist, mis käsitlevad vastavalt dominiiklas...
Kõnekeeles esineb ka väga suurel hulgal varieerumist ja muid kõrvalekaldeid. Kõige sagedasem kõrvalekalle on lihtsustunud hääldus. Näiteks ''ma'i tea.'' Aga samas, see on siiski täiesti tavaline ja kuulajad seda tavaliselt tähele ei pane. Sammuti ei ole vaja seda ka häbeneda, sest selle kaudu anname me edasi oma päritolu ja informatsiooni. Sammuti kehtestatakse ka kindlaid reegleid, kuidas on õige ja kuidas on väär. Selle tulemusel väheneb vigade ja varieerumise hulk keeles. Ning sammuti aitab keelehoole keelt hoida ühtlasemana, stabiilsemana. Eesti keelekorraldusega tegeleb nimelt Emakeele Seltsi keeletoimkond, mille ülesanne on anda soovitusi korrektseks kirjakeele kasutuseks. Palju on ka vaideldud selle üle, et mis on eesti keele kõige ilusam lause. Mina isiklikult arvan et kõige ilusam lause eesti keeles on ,,Ema tuleb koju.'' Ühesõnaga, mina arvan siiski, et kõik mis meid koos hoiab, on keel!
liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Lai areaal ja kasvukohtade suur varieeruvus on põhjustanud suure morfoloogiliste tunnuste varieerumise männi kui liigi piires, siiski loetakse enamasti neid teisendeid üheks liigiks ja võimalikke alamliike (umbes 5) ei vaadelda eraldi üksustena. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun.
· Translokatsiooni – Nukleotiidide ümberpaiknemised. Tähtsus evolutsiooniprotsessis on vaieldamatu, sest nende tagajärjel võivad tekkida uued kariotüübid. 10. Modifikatsiooniline muutlikkus? Tähtsus looduses? Näited. Ei muuda geene, tuleneb keskkonnateguritest, ulatuse määrab pärilikkus, konkreetne tunnus sõltub keskkonnast. Näiteks pärvitamine. Tähtsus: soo määramine inimesel. 11. Reaktsiooninorm Tunnuste varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab. Lai reaktsiooninorm - kehamass, pikkus Kitsas reaktsiooninorm - silma suurus, vikerkesta värv Ei muutu üldse - sõrmejälg, vererühm 12. Milleks kasutatakse kaksikute meetodit? Uurimismeetod, milles ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele. 13. Pärilikud, mittepärilikud, päriliku eelsoodumusega haigused? Näited. Pärilikud - haigused määrab genotüüp
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas
kromosoomi kolmekordsus Teemeri sündroom- üks X+44 kromosoomi. Ei kujune välja teisesed sugutunnused Klinefelteri sündroom- XXY 47. kromosoom. Steriilne, naiselik keha. 6. Keskkond ja geenid. Variatsioonirida; variatsioonikõver; reaktsiooninorm; kaksikute meetod. Eugeenika. Vastus: lk 94. Variatsioonirida- mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Reaktsiooninorm- nimetatakse tunnuse varieerumise määra, mida sama genotüübi eri keskkonnatingimustes võimaldab Kaksikutemeetod – lk 96. Uurimismeetod, mille ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele Eugeenika- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine 7. Sugukromosoomid. Barri kehake. SRY. Soo määramine. Vastus: lk 98. XY/XX. Määravad inimese soo ja sugukromosoomide paaris võib üks kromosoom teistest väga erinev.
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2
DNA-lõike Translokatsioon- terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise Mittepärilik muutlikkus (nt. inimese mõõtmed, nahavärvus, juuksevärv) Eugeenika- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine Epigeneetika teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus; näiteks DNA-le keemiliste rühmade lisamine, mille tulemusena muutub geenide avaldumine reaktsiooninorm tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab SRY-geen Sugutunnuste kujunemine sõltub Y-kromosoomis asuva SRY-geeni avaldumisest. avaldumisel arenevad lootel välja seemnesarjad ning hakatakse tootma meessuguhormooni testosterooni. Testosterooni mõjul avalduvad ülejäänud meessugutunnused VIIRUS BAKTER LEVIK Võimalik kasutada vaktsineerimist.
Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus
35‰. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Maailmameri on elukeskkond paljudele organismidele. Liikide arvukus on suurim 35-40 promilli soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3) selgita hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises; a) Vesi liigub ookeanihoovustes püsivate tuulte ja vee tiheduse varieerumise tõttu. Mõlemaid põhjustab päikesekiirgus, mis soojendab merd eri laiuskraadidel erineval määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend.
3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon, Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon, Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. – Ordinatsioon, Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon, Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. – Ruumiline kontinuum 4. Kas väide on tõene või väär? "Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on
A asüm kordaja 0.149554 B asüm kordaja -0.447047 A püstakuse kordaja -1.202428 B püstakuse kordaja -0.486466 E 42.4010335107 493.1497142857 9% E #NAME? 491.3 (x-aritm.keskm)^2*f) 12605.63773833 0.0493096647 461.6124260355 2532.1540105194 2496.1990466798 9004.02695595 27099.6794871795 aritm. Keskmine standardhälve varieerumise koefitsient 10 9 10.8333333333 2.2669117515 21% 7 8 9.8333333333 3.4359213547 35%
mitmuslike kasutamine Positiivne viisakas eesmärk säästa inimese positiivne nägu sõbralikkuse näitamine, komplimentide tegemine, partneri huvisid märkamine, tülide vältimine, SINATAMINE, nalja tegemine jne. 15. Keele varieerumine. a. Varieerumine see on loomuliku keele iseloomulikumaid ja effektivsemaid omadusi. Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c
Insertsioon-DNA-lõik või üksiknukleotiid lisandub Deletsioon- midagi läheb kaduma. Inversioon- kromosoomi lõigu suund muutub Translokatsioon-terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise Mutageenid-mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid Teratogeenid-loote arenguhäireid põhjustavad ained ja keskkonnategurid Kantserogeenid-kasvajaid tekitavad ained ja keskkonnategurid 3.4 Mittepärilik muutlikkus Reaktsiooninorm-tunnuste varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab Eugeenika-õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna genofondi parandamine Epigeneetika- teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus. Nt DNA-le keemiliste rühmade lisamine, mille tulemusena muutu geenide avaldumine. 3.5 Soo määramine ja suguline pärandumine Sugukromosoomid 46 kromosoomi ( 23 paari)
talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere sureb puruks → Evolutsiooni geneetilised alused: - Populatsiooni genofond - kõikide geenide ja alleelide kogum populatsioonis: määrab ära tunnuste varieerumise selles populatsioonis - Populatsiooni geneetiline sagedus - Ia - populatsiooni isendid on omavahel rohkem sarnased - Mutatsiooni muutlikkus - Tekivad uued alleelid, võivad tekkida ka uued geenid - Kombinatiivne muutlikkus - Geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine, muutab tunnuste esinemissagedust - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne
Põllumajanduses on mitmeid investeerimisprojektide tulemusi määravaid tegureid, nagu nt müügihind,( kulude st palgatasemed on ebakindlad,) et investeerida. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. Risk on rahalise kaotuse määr, mis leitakse võimaliku sündmuse tõenäosuse ja sellega kaasneva kulu korrutisena. Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju
Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika: tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause: kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca: on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika: (keeleteadus) loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus
Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika - tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause - kirjakeeles üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga, suulises kõnes eristatav süntaktilise ja tähendusliku terviklikkuse ning intonatsiooni põhjal (lause lõpus tavaliselt intonatsioon, st põhitoon langeb ning tekivad pikemad pausid) Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Lingvistika(keeleteadus)- loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus
2. ümberpositsioneerimine; 3. uue positsiooni hõivamine. (www.ekk.edu.ee) Positsioneerimise üldisteks alusteks on ainulaadsus; olulisus; püsivus. Toote ainulaadsuse teguriteks on sihtturg, tehnoloogia, bränditunnused, kvaliteet, kujundus, turustus, hinna- ja teenindustase jne. Positsioneerimisel peab arvestama pakkumise eristamise võimalustega. Selleks on mitmesuguseid võimalusi. Positsioneerimisel kasutatakse tavaliselt viit muutujat, millel on oma varieerumise võimalused. Need viis muutujat ja iga muutuja eristamise võimalused on: toode; teenused; müügipersonal; turustuskanalid; maine. (www.ekk.edu.ee) Eduka positsioneerimisega tagatakse tasakaal tarbija vajaduste ja soovide ning turundaja taotluste vahel. Positsioneerimise käigus tuleb leida vastused sellistele küsimustele nagu missugused toote omadused on olulised; kui tähtsad nad on : kas firma toode on analoogidest
sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Kolmandaks, Labov arvestas ka keele stiililist varieerumist, mõistes selle all situatsiooni varieerumist argisest ametlikuks. Labovi meetodi puhul on oluline, et see oli kvantitatiivne uurimine. St ta sõnastas oma järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga. Keele vanuselist erinevust uurivad kohati hoopis spetsiifilised lingvistikaharud nagu lastekeele uurimine. Ja keele muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise suund, grammatikaliseerumise teooria.
(Pedaja 2006:28) Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla: · laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; · kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; · sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. Muganemise järgmine etapp on sõna sulandumine eesti keele muutesüsteemi ehk see, kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Ka siin on võimalik varieerumine, st keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli, posteri ja postri).
Eestis on karu toiduobjektidena kindlaks tehtud veidi alla 100 liig, samuti on siinsete karude toidust leitud üks seeneliik. Karude toidu koostis ei varieeru mitte ainult piirkonniti, vaid ka ühes piirkonnas olenevalt aastaajast. Nt. Eestis on kevadel olulisimad toiduobjektid imetajad ja rohttaimed, suvel lisanduvad neile sipelgad ning sügisel koosneb karu toit peamiselt teraviljast, marjadest ja õuntest. Sellise toidukoostise varieerumise põhjuseks on, lisaks erinevate toiduobjektide kättesaadavuse muutumisele aasta jooksul, erinevate toitainete vajaduse muutumine aasta jooksul. TALVITUMINE Karudel esinev talveuinak erineb paljudel loomadel esinevast talveunest sellepoolest, et karud ei kaota selle ajal ümbritseva keskkonnaga sidet täielikult, samuti ei kaasne sellega nii suured muutused looma füsioloogias.
milles seisneb diversifitseerimise tähtsus, ning viis, kuidas seda efektiivselt teostada. Enamiku väärtpaberiportfelli koostamise mudelite aluseks oleva Markowitzi portfelliteooria eeldused on järgmised 1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. (Holton, G. 1996)
I katseala II katseala III katseala Võra Võra Võra läbimõõt läbimõõt läbimõõt Kõrgus (H) (D) Kõrgus (H) (D) Kõrgus (H) (D) Aritmeetiline keskmine (x) 326,6 194,2 331,9 175,05 264,3 109,8 Varieerumise ulatus(w) 335 182,5 350 237,5 335 185 Dispersioon (D) 3823,9 1580 5117,2 2116,2 8364,3 2866,3 Standardhälve (s) 61,8 39,7 71,5 46,0 91,5 53,5 Variatsioonikordaja (v) 18,9 20,5 21,6 26,3 34,6 48,8 Standardviga (m) 8,7 5,6 10,1 6,5 12,9 7,6
inflatsioonitaseme. Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e. riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3. Firma tegutsemis- ja finantseerimisotsused. Risk jaotatakse kaheks: äririsk (vahenditest saadava tulu varieeruvus ja seda mõjutavad investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib kahtlus, kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär
diversifitseerimise tähtsus, ning viis, kuidas seda efektiivselt teostada. Enamiku väärtpaberiportfelli koostamise mudelite aluseks oleva Markowitzi portfelliteooria eeldused on järgmised: 1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil, 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal, 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist, 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale, 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust.
piimatooteid, 5 % mune ja ülejäänud 50% taimse päritoluga, et kindlustada asendamatute aminohapete päevased keskmised kogused (Kaarma jt., 1992). Meeles tuleks pidada seda, et kala, liha, pähklid, kaunviljad ja piimatooted on küll valgurikkad, kuid võivad sisaldada ka rohkesti rasva. Seetõttu tuleks eelistada taist ning kerget linnuliha ning väherasvaseid piimatooteid (Fenwick, 2002). Kindlasti tuleb aga ka rõhutada individuaalse tarbimise varieerumise võimalust vastavalt kehalisele aktiivusele, harjumustele, maitsele, enesetundele ja seedmise iseärasustele. 1.3.3 Lipiidid Lipiididel on toidus suur füsioloogiline tähtsus rasvlahustuvate vitamiinide (K,E,D,A ja Q), steriinide, fosfolipiidide ja asendamatute, ainult toiduga saadavate polüküllastamata rasvhapete 6 linool-ja linoleenhape tõttu (Kaarma jt., 1992)
Erinevad meetodid ja koolkonnad. Joonistusid välja teadusharude vahelised piirid. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Oli TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor. Veendunud ajaloolis-geograafilise meetodi jälgija. Enesekontrolliseadust võib vaadelda seletusena selle kohta, mis toimub rahvaluuleteoste ja traditsioonikandjate kokkupuutel. Stabiilsus kehtestab end nii varieerumise abil kui ka selle kiuste, mis on loogiline ja paratamatu, juhul kui stabiilsus on varieeruva nähtuse olemuslik omadus ja varieerimine tingitud välistest paratamatustest teguritest. Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele
Positsioneerimisega eristatakse brändi unikaalsed väärtused: emotsionaalsed väärtused (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus – uudsus, ajalugu jne); funktsionaalsed väärtused (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega - kvaliteet, hind, vastupidavus jne). Positsioneerimisel peab arvestama pakkumise eristamise võimalustega. Selleks on mitmesuguseid võimalusi. Positsioneerimisel kasutatakse tavaliselt viit muutujat, millel on oma varieerumise võimalused. Need viis muutujat ja iga muutuja eristamise võimalused on: toode(omadused, töökindlus, kujundus, remonditavus, kvaliteet, mugavus, ökonoomsus); teenused (tellimiste täitmine, remont, hooldus, garantii, konsulteerimine, paigaldus, seadistamine); müügipersonal (viisakus, usaldusväärsus, kompetentsus, suhtelmisvalmidus, järjekindlus, abivalmidus); turustuskanalid (jaotamise intensiivsus, efektiivsus, kompetentsus, tellimuste täitmise kiirus
saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne
soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude st palgatase ebakindlad. 28:Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus)
Libisemissammuks võib olla paaris või paarituarv aga soovituslikult on parem kasutada viimast varianti, sest sellisel juhul paiknevad keskmised ajaliselt kohakuti esialgse rea elementidega. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisev keskmine tasandab ära jääkliikmete varieerumise. · Eksponentkeskmised arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena. Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga
eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteist erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside
Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi. Psühholingvistika tegeleb keele ja meele ning nende arenguga, lapse keelelise arengu ja kakskeelsusega. Teise keele omandamine on lapse ja täiskasvanu vahel erinev: · neuroloogiliselt · täiskasvanud oskab võrreldes emakeelt õppiva lapsega lugeda ja kirjutada · täiskasvanu oskab juba ühte keelt seega on motivatsioon väiksem ja ühte keelt omandatakse läbi teise · täiskasvanu on silmitsi rohkemate situatsioonide ja teemadega
määratud tuule suunast. Meretuulte mõjul on õhutemperatuuri, samuti relatiivse niiskuse ööpäevane amplituud tühine domineerivad merelise kliima tunnused. Maatuultega kandub maismaa mõju mõnevõrra mere suunas, põhjustades ka rannikulähedastel saartel suuremaid õhutemperatuuri kõikumisi. Teravamalt kõiguvad olulisemad ilmaelemendid paarikümnekilomeetrises rannikuvööndis, luues võrdlemisi suure ilmade varieerumise suhteliselt lähedaste paikade vahel (Raukas 1995: 189). Sademete analüüs näitab, et suurenev turbulents õhu voolamisel merelt maale mõjub sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Spetsiifiline mere mõju ülekandemehhanism merebriisid ulatuvad sisemaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Ainult mõni km keskmisest rannajoonest on mere vahetu mõjutsoon, kus väheneb näiteks järsult
Selle skaala korral on võimalik leida järgmisi suurusi: : a. mood oige b. kvartiilhaare oige 12. Milline on standardhälbe arvutamise valem? valem (2) oige 13. Tsebõsovi võrratus võimaldab leida, kui suur osa vaadeldava tunnuse väärtustest a. jääb aritmeetilisest keskmisest mitte kaugemale kui k standardhälvet oige 14. On toodud elanike arv ja tulumaksu laekumine erinevates omavalitsustes. Nende tunnuste varieerumise võrdlemiseks sobib : Variatsioonikoefitsient oige 15. Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab c. standardhälve aritmeetilisest keskmisest oige Indeksid - Test 4 1. Mille järgi võib indekseid liigitada? a. Alus-ja ahelindeksid baasperioodi järgi b. Liht-ja liitindeksid valemi kuju järgi c. Individual-ja üldindeksid objekti struktuuri järgi 2. Määra ära, milline on kvantitatiivne tunnus, milline kvalitatiivne tunnus
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2
Vladimid Dal Friedrich Seiler Archer Taylor Juri Sokolov Matti Kuus Grigori Permjakov Wolfgang Mieder Arvo Krikmann ,,Eesti mõistatused II" Mõistatused Enigmaatika tegeleb mõistatustega. www.folklore.ee/reebus Mis on Kaur Kenderil ja V. Putinil ühist? mõlemal on vene naised, mõlemad armastavad vene keelt ja kumbki ei oska eesti keeles kirjutada. Viimane loeng, kordamine Põhimõisted Järjepidevuse ja varieerumise paradoks elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ja mida nad saavad vastavalt vajadusele kohendada. Rahvaluule pole ainult midagi vana ja kauget, vaid see on pidevalt meie ümber. Ühelt poolt muutumatu ja teiselt poolt pidevalt muutuv. o Püsivust väljendavad mõistad: Traditsioon ajalooline taust; seotud üleandmise või edasiandmisega;
[E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse ja pideva varieerumise vahel ehk seda, miks püsivad traditsioonilised jutusüžeed sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides);
vastastikuses seoses olevate tegevuste või toimingute kogum. Kontroll- tegeliku soorituse võrdlemine planeeritud sooritusega, hälvete analüüs, muutuste mõju hindamine protsesside parendamisele, võimalike alternatiivide hindamine ja vajadusel asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine. Tavaline juhtum- variatsiooni allikas, mis on süsteemile omane ja ennustatav. Ohjediagrammil kujutab see endast juhuslikku protsessi varieerumise osa... ja seda peetakse normaalseks või mitte erandlikuks. Erijuhtum- variatsiooni allikas, mis ei ole süsteemile omane, ei ole ennustatav ja on vahelduv. Võib kuuluda defektide hulka.... Ohjediagrammil seda näitavad puhktid, mis on kontrolli piiridest väljaspool või mittejuhuslikud mustrid kontrolli piiride sees. Kvaliteedijuhtimise plaan- kirjeldab, kuidas projektijuhtimise meeskond hakkab teostava organisatsiooni kvaliteedipoliitikat rakendama.
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab
Mesokombinatsioon Sadade kilomeetrite suurused mandriosad Megakombinatsioon Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) Makrokombinatsioon -Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. Ruumiline kontinuum Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. Ordinatsioon Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. Sotsiatsioon Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. Assotsiatsioon Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. Formatsioon -L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud:Süntaktsionid
Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. Keeletüpoloogia –Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse
• Dominantne tunnus on tunnus, mis avaldub olenemata, kas teine allees on a või b • Retsessiivne tunnus on tunnus, mis avaldub vaid siis, kui paariline on alleel a või b d) Genotüüp ja fenotüüp (õp.nr. 3 lk. 94). Mis on reaktsiooninorm (õp.nr. 3 lk. 95)? • Genotüüp on elusolendi kogu pärilik info (nt AA, Aa) • Fenotüüp on elusolendi iseloomulike omaduste kogum (näiteks värv) • Reaktsiooninorm on tunnuse varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab e) Intermediaarsus ja kodominantsus • Intermediaarsus – kui heterosügoodil avalduv tunnus on kahe homosügoodi vahepealne • Punane roos (PP) x Valge roos (VV) • ↓ • Roosa roos (PV) • Kodominantsus – kui heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused • Sinine roos (SS) x Valge roos (VV)
vaheldumisi eelmise päeva peost. Seda iseloomustab: 1. Suhtejad ehitavad reaalset teksti ühiselt, kahepeale (kuni selleni, et üks võib lõpetada teise lauseid). 2. Toimub pidev ja kiire kõnejärje üleandmine teineteisele ehk kõnevoorude vahetamine. Monoloog on suhtlus, milles üks kõneleja räägib ja teised kuuluvad (loengud, ettekanded jms): 1. Kõneleja ehitab reaalset teksti üksi. 2. Puudub kiire ja pidev vooruvahetus. 7 Muud varieerumise mõjurid Eelnev allkeelte liigendus lähtus erinevustest eri situatiivsete ja kasutajakesksete suhtlusvariantide vahel. Kerge on näha, et me väljendame sama asja ka sama registri sees ja isegi samas tekstis mitmel eri viisil. Näiteks kasutame mõnes lauses nud- ja mõnes nd- kesksõna vormi (teinud teind). See näitab, et lisaks situatiivsetele ja kasutajakesksetele teguritele on olemas ka muud mõjurid, mis panevad valima ühte või teist varianti. Sellised
annaabi.ee 
