Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud. 3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal. 4)Operatsionaalne muutuja: keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes. 5)Sõltumatud muutujad: 1. uuring: alkoholijoobe aste subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme, 2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet. Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4. uuringus subjektipoolene milline oli joove õhtu lõpuks. 1, 4 uuringus: sugu, subjekti poolne muutuja. 2-4 uuringus: erinevad keskkonnad, kus uuring läbi viidi. Eksperimentaatori poolt verieeritud. 6)Sõltuvad muutujad: 1
Juhul, kui katseala oli madalamal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine positiivselt. Kõrgemal kasvavate liikide esinemist madalamatel kõrgustel piirab konkurents. Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide `tugi' (fastsilitatsioon e. soodustamine). Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga, kus neid kasvatati monokultuuris ja 3- või 4-liigilises segus, madal ja kõrgel tihedusel. Lisaks varieeriti ruumilist struktuuri- isendid olid jaotunud kas juhuslikult või agregeeritult (sama liigi isendid gruppidena). Paarikaupa kasvades soodustas laigulisus nõrku ja surus maha tugevat liiki. Juhuslik jaotus annab eelise tugevatele. Klassikaline vastus liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!! Nullkooslus- ühes potis üks taim, teises teine ja kolmandas kolmas. Kooslus- kõik taimed ühes potis.
Kõrgaeg oli umbes 1897-1917. Analoogselt instrumentaalse bluesiga kujutas ka ragtime endast valdavalt klaverimuusikat. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro-ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütm e ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes kom poneerisid vastavat muusikat. Kõik afro-am eerika rahvalikud zanrid olid aga im provisatsioonilise iseloom uga, mida uuel ettekandel varieeriti. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harm ooniat "bass-akord-bass-akord",paremaskäeson tugevastisünkopeeritud meloodia. Niisugune kõikuv rütm ongi ragtime'iainsaksafroameerikalikuks elemendiks,muuspärineb juba euroopalikust muusikast. Ragtim e'i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel. Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse
Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harmooniat "bass- akord- bass- akord", paremas käes on tugevasti sünkopeeritud meloodia.
Kui kordusmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest. Kui pikema ajaperioodi jooksul või eri laborites või eri töötajate poolt või muul moel erinevatel tingimustel, räägitakse korratavusest. Korduvus ei vaja lisaselgitusi- kõik tingimused püütakse 20 hoida võimalikult samad. Seevastu korratavuse juurde tuleb alati juurde märkida, milliseid tingimusi varieeriti ja milliseid hoiti samad. Kordustäpsuse- nii korduvuse kui ka korratavuse- kvantitatiivseks väljendajaks on standardhälve SD n x 2 - ( x ) 2 SD = n(n -1) Kus xi on i-nda mõõtmise tulemus, x on mõõtmiste aritmeetiline keskmine, n on mõõtmiste arv. Standardhälbe ruutu nimetatakse dispersiooniks. Korduvust määratakse enamasti sellel eesmärgil, et teda kasutada tulevikus määramatuse arvutuse juures
Teine neile omane joon oli loomingu teadliku, rangelt plaanipärase iseloomu rõhutamine. Plaanipärasus on eriti ilmne nn. süsteemses maalikunstis. Sellenimelisele näitusele Guggenheimi Muuseumis 1966. aastal koondas kunstikriitik L. Alloway ELLSWORTH KELLY, KENNETH NOLAND'i, AL HELD'i, LARRY POONS'i, FRANK STELLA jt. kunstnike teoseid, kuid pani välja just sellised maalisarjad, kus igal autoril kordus üks ja sama kujund (nelinurk, joontekimp, rist vms.), mida varieeriti värvitoonide või paigutuse reeglipäraste muutustega. Alloway soovitas seda nimetada ,,ühe-kujundi-kunstiks, kus vaataja peab otsima variatsioone ühtsuse raamides". Selles mõttes süsteemsust esineb ka samaaegses popkunstis, näiteks A. Warholi korduva kujundiga teostes. Süsteemset maalikunsti on peetud maalilisejärgse abstraktsionismi osaks või variandiks, kuid 60- ndate lõpul läks ta sujuvalt üle minimaalkunstiks. Süsteemse kunsti seda külge, mis
Teine neile omane joon oli loomingu teadliku, rangelt plaanipärase iseloomu rõhutamine. Plaanipärasus on eriti ilmne nn. süsteemses maalikunstis. Sellenimelisele näitusele Guggenheimi Muuseumis 1966. aastal koondas kunstikriitik L. Alloway ELLSWORTH KELLY, KENNETH NOLAND'i, AL HELD'i, LARRY POONS'i, FRANK STELLA jt. kunstnike teoseid, kuid pani välja just sellised maalisarjad, kus igal autoril kordus üks ja sama kujund (nelinurk, joontekimp, rist vms.), mida varieeriti värvitoonide või paigutuse reeglipäraste muutustega. Alloway soovitas seda nimetada ,,ühe-kujundi-kunstiks, kus vaataja peab otsima variatsioone ühtsuse raamides". Selles mõttes süsteemsust esineb ka samaaegses popkunstis, näiteks A. Warholi korduva kujundiga teostes. Süsteemset maalikunsti on peetud maalilisejärgse abstraktsionismi osaks või variandiks, kuid 60-ndate lõpul läks ta sujuvalt üle minimaalkunstiks
annaabi.ee 
