värskelt tänapäevalgi, nüansseeriksin seda omalt poolt, Linda lugemise muljeid resümeerides, et vaatamata suurejoonelisele ja vääramatule faktile esimesest teadlikust naisõiguslasest on siiski huvitavaim tervik, Suburgi mõttemaailm ja kujunemine tervikuna, see süntees, mis leidis aset kolmnurgas Georg Leopold Bolzi üldhumanistlik ja valgustuslik salong ja raamatuvalik, Suburgi tütarlastekool, Linda ajakiri see, kuidas kaks viimast realiseerisid, täiendasid ja varieerisid (põhiosas) Bolzi juures saadud teoreetilist vundamenti. Kõige ootamatum oli kohtumine Suburgi argumentide vilka, ca sokratesliku loogikaga nähtus, mis tundub täiesti ainulaadne ja täiesti uskumatu (isegi kohatu) ajakirjandusmaastikul kui sellisel üleüldse. Undla-Põldmäegi resümeerib: Ometi rikastas Lilli Suburg oma ajakirjaga meie ideelageda ajakirjanduse kogupilti. Selles on nii palju isiksuse vahetu energia kohalolu. Nii palju mõtete dünaamikat.
Arvatakse, et koostamisel on Rossihniuse eeskujuks olnud põhjaeestikeelsed tekstid - pole katekismuse põhjal otsustades kindel. Raamatu põhjaeestilised jooned viitavad asjaolule, et Tartu keelepruuk oli tollal selline ja et kujunevas lõuna kirjakeeles oli rohkem ühtlust kui tollases rahvakeeles. Samal ajal on usutav, et Stahl ja Rossihnius võisid kasutada kirikukäsiraamatute koostamisel käsikirjaliselt ringelnud materjale jutlused, piiblikatked, mida täiendasid ja varieerisid omalt poolt. Iseloomulikud jooned: Stahli-lähedane kirjaviis, saksapärased konstruktsioonid, genitiivi asemel sageli elatiiv. Stahli ortograafiaga sarnane, aga vähem järjekindel. Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast. Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad. Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim
annaabi.ee 
