end Korovjeviks. Ta väitis, et ta on seitse päeva Stjopa üürnik ja Stjopa ise sõitis ära. Korovjev pakus Nikanorile 5000 rubla ning nad sõlmisid lepingu ja esimees võttis 5000 rubla vastu. Nikanor peitis raha ventilatsioonilööri. Korovjev helistas kellegile ning väitis, et esimehe ventilatsioonilööris on 400 dollarit valuutat. Mehed läksid uurima asja ning leidsidki valuutat. Esimees vahistati, aga üürimislepingust polnud jälgegi. Kümnes peatükk: Stjopa saatis telegrammi Varenuhhale. Telegrammis oli kirjas, et ta on Jaltas ja soovib, et Varenuhha ja Rimski saadaksid talle 500 rubla Moskvasse tagasi tulekuks. Rimski käskis Varenuhhal telegrammi koos rahaga teele saata. Varenuhha asus teele ning kohtas väljas kassi, kes lõi teda oimetuks. Ta ärkas Stjopa korteris, kuid minestas peatselt jälle. üheteistkümnes peatükk: Ivan kahestub ja hakkab iseendaga kõnet pidama. Ta hakkab mõtlema, et Berliozi
tema juurde kolida, ei päästnud see Meistrit. Ta põletas oma käsikirja, hülgas maailma ning sattus hullumajja. Rimski peab ennast aga veel terve mõistuse juures olevaks. Ta valmistub oma kabinetist lahkuma, kui siseneb Varenuhha, kes räägib et Stjopa ei olnudki Jaltas, vaid hoopis ,,Jalta" nimelises kõrtsis. Rimskile hakkab tasapisi kohale jõudma, et tema vastas ei istu mitte Varenuhha, vaid mõni saatana käsilastest. Rimski käitumine ei jää Varenuhhale märkamata. Aknast hakkab sisse tungima alasti naine. Kui Rimski juba mõtleb, et ta on hukule määratud, kireb kukk ning Rimski jääb taas oma kabinetti üksi. Kiiresti tormab ta rongijaama, istub kiirrongi ning põgeneb. Ivan on oma palatis äikest kartes magama jäänud ning näeb unes Jesua ristilöömist. Varieteeteatris on Wolandi etendusele järgneval päeval maad võtnud ärevus. Kõmu etendusest on mööda linna laiali valgunud
Varjeteeteatri finantsdirektori Rimski juurde toodi pakk roheliste paberitega, millele oli trükitud Wolandi esinemiskuulutus. Oodati Stjopat, kuid teda ei ilmunudki. Toodi mitmeid telegramme Stjopalt Jaltast. Arvati, et see on mingi nali, sest Stjopa poleks kuidagi nii kiiresti Jaltasse saanud minna. Helistati Stjopa korterisse. Telefonile vastas lõpuks Korovjev, kes esitles end Wolandi tõlgina. Ta väitis, et Stjopa läks linna lõbusõitu tegema. Siis meenus administraator Varenuhhale, et avati uus kõrts ,,Jalta" ning tõenäoliselt on Stjopa seal. Rimski käskis Varenuhhal siiski igaks juhuks telegrammid uurijatele viia. Varenuhha sai telefonikõne, milles teda seda käsku täitmast keelati. Varenuhha soovis siiski oma ülemusele lojaalne olla. Enne lahkumist kontrollis ta veel, kas väljakäigud on korga tehtud. Seal ilmus ta juurde kassi näoga mees ja ühe kihvaga mees. Nad peksid Varenuhhat. Tõusis torm, hakkas sadama ning lõi välku. Peksjad viisid administraatori