..............7 LISA 1 HUBBEL'I KLASSIFIKATSIOON................................................................................................................ 7 LISA 2 ELLIPTILINE GALAKTIKA........................................................................................................................7 LISA 3 SPIRAALGALAKTIKA ..............................................................................................................................8 LISA 4 VARBSPIRAALNE GALAKTIKA.................................................................................................................8 LISA 5 LÄÄTSJAS EHK S0 GALAKTIKA...............................................................................................................9 LISA 6 KORRAPÄRATU GALAKTIKA (MAGALHÃESI PILVED).............................................................................9 LISA 7 OMAPÄRANE GALAKTIKA ..................................................
· Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes varras, mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega varbspiraalsed. · Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne Korrapäratud galaktikad · Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju. · Nad on tihti oma kujult ebatavalised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. · Moodustavad ¼ kõikidest galaktikatest · Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kord spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravtitatsiooni tõttu.
Läätsteleskoop, peegelteleskoop, raadioteleskoop, satelliitteleskoop. 5. Liikumised, milles osaleb Maa: Pöörlemine ümber oma telje, Maa tiirlemine ümber Päikese, päikesesüsteemi tiirlemine ümber galaktikakeskuse, galaktikate omavaheline kaugenemine 6. PÄIKE: -keskmise suurusega täht -mass ~2 x 1030 tonni -saab energiat termotuumaprotsessidest -kollase värvusega 7. LINNUTEE: (kõik võetud Wikipediast) -varbspiraalne -läbimõõt u. 100,000 valgusaastat -vanus ~13,2 miljardit aastat -Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8. MERKUUR: -nimetus Vana-Rooma jumala järgi -ööpäevas 2 aastat -pruunikas värvus -täksitud pinnas 9. VEENUS: -oranzikas-sinakas värvus -tegevvulkaanid -ööpäevas 2 aastat -puuduvad kaaslased 10. MAA: -1 kaaslane -aastas 365 ööpäeva -mass 6 x 1024 kg -aastaajad 11. MARSS: -Maale kõige lähedasemate omadustega -roosakas värvus -atmosfäär 1/3 Maa omast
Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikarühmas Sisaldab umbes 200-400 miljardit tähte Umbes 13,2 miljardit aastat vana Linnutee välimus Kunstniku nägemus Linnuteest Vaade Linnuteele Amburi tähtkuju suunas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.
spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c). Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne. 5 (NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast) (NGC 5457,näide tüüpilisest spiraalgalaktikast) Elliptilised galaktikad Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika. Elliptiline galaktika kuju võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani. Neis tekib uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt
Nõrgemaid tähti ei ole näha ning nende hulka saab hinnata kaudsete meetoditega. Kõik pimedas nähtavad tähed asuvad Linnutee galaktikas. Linnutee galaktikas asub üle 50 miljardi planeedi, millest 500 miljonit on tsoonis, kus puudub vesi planeedi pinnal. Ilma veeta puudub ka elu. Linnutee esimeste tähtede vanuseks on hinnatud 13,2 miljardit aastat. Universum on 13,8 miljardit aastat vana. Linnutee galaktika avastas Galileo Galilei. Linnutee on varbspiraalne galaktika, mille läbimõõduks on 100 000 ja paksuseks 3262 valgusaastat. Linnutee on massilt veidi väiksem kui Andromeeda galaktika. Mass suureneb jooksvalt. Viimased arvutused näitavad Linnutee massiks 5,8*1011 Päikese massi. Suur osa Linnutee massist moodustab tume aine. Linnuteel puudub terav serv. Tähtede tihedus langeb sujuvalt. Galaktikat ei ole võimalik väljaspoolt vaadelda ning see raskendab Linnutee struktuuri uurimist. Samuti segavad struktuuri uurimist tolm ja gaasipilved
paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine
Neil Amstrong, michel Collins ja Edwin Aedrin. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Galaktikad: Galaktika on tohutu tähtede kogum, kus võib olla miljardeid tähti. Galaktika tsentris on tavaliselt mustauk. Selle tohutu gravitatsioon hoiab tähed pöörlemas. Külgvaates on galaktika kese palju paksem ja ketta osa õhem. Galaktikad jaotuvad 1. Spiraal galaktikad- spiraal harudes võib olla väiksemaid mustiauke, mis on tekkinud massiivsete tähtede kokkusurumisel. 2. Varbspiraalne 3. Elliptilised (muna või kera kujulised) 4. Iseäraliku kujuga 5. Vankriratta galaktikad 6. Kääbus galaktikad Meie lähimad galaktikad on suur ja väike Magaläshi pilv, ambu ja androveeda udukogu. Kõige lähemal on Amburi galaktika- 7500 valgus aastat. Neist 3 suurimat on Linnutee, androveeda, kolmnurga galaktika. Tähtede evolutsioon I 1. Tolmu ja gaasipilved kogunevad maailmaruumis ja hakkab kokkutõmbuma summaarse raskusjõu mõjul. 2
Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] [redigeeri]Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti oma kujult kaootilised, neil ei
vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4
lainepikkusega 21cm.See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes.Galaktikate matemaatiline modelleerimine arvutite abil näitab, et lisaks tähtedele ja gaasile sisaldavad nad nähtamatut ainet, mille kogumass võib olla mitukümmend korda suurem nähtava aine massist.Väliskuju järgi jagunevad galaktikad 4 liiki: a)spiraalne galaktika, mida iseloomustab tuum ja spiraalharud. b)Varbspiraalne galaktika, kus spiraalharud algavad tuuma läbiva samba otstest.c)elliptilised galaktikad on kera või ellipsikujulised.koosneb peamiselt vanadest punastest tähtedest.Gaas ja tolm nendes peaaegu puudub.Kujult võivad olla lamedast kuni kerani välja.d)korrapäratud galaktikad, mis igasuguse korrapära puudumise tõttu on lihtsalt suured tähepilved.Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti.Spiraalgalaktikate tom,
Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] o Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad
annaabi.ee 
