ARVESTUSTÖÖ NR. 1 Absolutismiajastu Prantsusmaal 1. Täida tabel seisuste süsteemi kohta. (9p.) Seisus Kes kuulusid Koht ühiskonnas 2. Kirjuta õige mõiste. (8p.) · keisri või kuninga antud seadus · vastasrinnas osaleja · varasema poliitilise korra taastamine · riigivorm, kus kõrgem võim kuulub rahvale · sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist · kirglikult oma tõekspidamistele andunud isik, kes on sageli teisitimõtlejate suhtes äärmiselt sallimatu · asumaa · vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus
puudumatuse,Euroopa kapitalistlike suhetele aitas kaasa ,Prantususe talupojast sai maaomanik,meetrisüsteem kehtib tänaseni.rahvustunde tõus,aitas kaasa valgusideede levikule paljudes riikides,tõik kaasa ka vägivalla,poliitilise vastaste massilise hävitamise. Revulutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus ,mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.Generaalstaadid-vaimulike,aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel Prantsusmaal.Asutav kogu-pidikoostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitsiooni ning panema seega aluse uuele riigi korrale ehk rahvuskogu.Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-dokument mis sätestab inimõigused.Jakobiinid-grupp inimesi ,kes soovisid revolutsiooni adasiminekut.Zironiidid-grupp inimesi kes soovisid revolutsiooni lõppemist.Diktatuur-üksikisiku(diktaatori) või väikese poliitilise koldkonna piiramatu võim ühiskonnas
Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv. Madalmaade kodanliku revolutsiooni tegelane. Hispaania vastase liikumise juht. Korraldas sõjakäike hertsog Alba vastu. Sai surma hispaania agendi käe läbi. Colbert- prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör. Colbert sai tuntuks külma ja kalkuleeriva mehena, kes usuti olevat täiesti emotsioonitu. Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Kardinal Richelieu pani aluse Pr.absolutismile.
Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides(1- 5adramaad). Üksjalad oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest
õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid Generaalstaadid: Vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. 8. I põhiseadus 3. septembril 1791 võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid aga olema kuningast ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning
autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks Klassitsism-antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis,kirjanduses ja muusikas;rõhutab selgust,lihtsust ja reeglipärasust Romantism-kunstisuund,mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine,loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest ning ainese valimine ajaloost,legendidest,saagadest ja kirjandusteostest Historitsism-peamiselt ehituskunsti suund,mis matkib ajaloolisi stiile,tekkis varauusaegsel Prantsusmaal Dekabristid-Venemaa aadlikud,kes tegid 1825.a. detsembris riigipöördekatse. Monroe doktriin-põhimõte,et Euroopa riigid ei tohi sekkuda USA siseasjadesse Missouri kompromiss-ühekorraga võeti vastu kaks osariiki,üks vaba ja teine orjanduslik Küsimused: 1. 19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse;
"Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Mõisted Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Soo Seadusliku kogu saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda ja toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Zirondiinid Prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib. Rojalist kuningavõimu pooldaja. Giljotiin masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks.
Revolutsiooniliste ideede levik (Euroopa kuningakodadele hirm rev. Levimise ees; rahva kõrgeim võim riigivalitsemise üle) IJKÕ deklaratsioon (inimesed võrdseks) Kuupäevad: Bastille' vallutamine 14. juuli 1789 Kuninga hukkamine - 21. jaanuar 1793 Jakobiinide diktatuur - 1793 - 1795 Napoleoni riigipööre 1799. aastal Mõisted: Generaalstaadid vaimulike, aadlike, linnakodanike esinduskogu kesk ja varauusaegsel Prantsusmaal. Suverään sõltumatu kõrgeim võimukandja riigis Deklaratsioon pidulik avaldus Veto riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine Emigrant Pagulane, majanduslikel, poliitilistel, usulistel põhjustel väljamaale läinud isik Radikaal Põhjalikke abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas Diktatuur Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas
kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas
kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas