Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, ...
rividrillis vaja väga tugevat distsipliini. Uut tüüpi lahingutaktika vajas professionaalseid sõdureid, kes olid seda harjutanud, usaldasid üksteist ning pidasid auasjaks raskes seisus lõpuni võidelda. Armee põhiosa moodustasid vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks. Kui riigil oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepingud sõjaliste ettevõtjatega, kellel oli palgasõdurid. 3. Kurnamissõda, kaitseehitised, sõjaväe varustamine Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. Selle tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus eelkõige vastase kindluste ja linnade vallutamisest. See võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala, mis tähendas linnade ja kindluste sissetuleku kaotust. Müüride ette hakati ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti viltused, et suurtükikuus kahju tegemata eemale põrkaks. Rajati bastionid. Uut tüüpi kindlustused pikendasid sõda
Varauusaegne ühiskond Varauusajal muutus ühiskond üsna aeglaselt. Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama. Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega. Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud, kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600. Seetõttu ei tõusnud ka saagikus, mistõttu jagati põllumajandus kaheks: ekstensiivseks- ja intensiivseks põllumajanduseks. Varauusajal toimusid tähtsad m...
kasvas 10 kilo võrra. · Lõpuks loobuti turvisest kuna Fontenoy lahing 1745. aastal 11. mai tulirelvad muutusid võimsamaks ja nendega polnud enam võimalik ringi liikuda. · Musketite tulejõu ära kasutamise eesmärgil, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Sünkroniseeritud laskmine ja tagasimarsi tehnika nõudsid hoolikat harjutamist ja head distsipliini, et õpita lahinguväljal ei Sõjandus varauusajal Sõjad · Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. · Väejuhid hoidusid lahingust. · Territooriumi kaotus tähendas samuti Mollwitzi lahing 1741. aastal sissetulekukaotust. 10. aprillil · Linnade vallutamiseks valmistati järjest võimsamaid suurtükke. · Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid. Järjest keerulisem oli selliseid vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga. Aitäh kuulamast!!
Inspiratsiooni saadi Vana-Roomast. KAUBANDUS JA TÖÖSTUS Kolooniatest hakati sisse tooma uusi kaupu: kohv, vüetsid, tee. Hakati rajama manufaktuure. Hakati kaupu rohkem välja müüma kui sisse ostma. SÕJANDUS Tekkisid tulirelvad. Tuli uus rivikorraldus: oli vähem ridu ja ühes reas oli rohkem mehi. Hakati pidama palgasõdureid. Enam ei tassitud toitu kodust kaasa vaid hakati muretsema kohapealt. VARAUUSAEGNE RIIK Olid rahvus riigid ja killustunud riigid. Tekkis absolutism. Kuningas võttis vastu seadused, mõistis õigust ja täitis seadusi. Kuningal olid ametnikud. KASUTATUD MATERJAL Ajaloo õpik Ajaloo vihik
Varauusaegne riik Jan Enriko Viidermets Aleksander Haamer Holden Johanson Elin Lee Solman 8.d Euroopa poliitiline kaart Varauusaja Euroopa poliitiline kaart oli ülimalt kirju, koosnedes väga erineva suurusega riikidest. Paljud väikeriigid või linnad olid pooleldi autonoomsed. Nt Saksamaal oli üle 300 riigikese ja vabalinna, mis tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsus...
taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja
varustada toidu ja muu vajalikuga. Nt 60 -tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180000 liitrit õlut ja 2500 tonni looma liha. Ehkki armeedega oli kaasas tohutud moonavoorid, oli võimalik kaasa vedada vaid mõne päeva varu. Seetõttu hakati toiduvaru muretsema kohapealt. Enamik valitsusi kulutas sõjapidamisele rohkem kui 50% riigieel- arvest.Vene tsaari Peeter I kulutused olid veelgi suuremad, ulatudes 1705. Aastal koguni 95% eelarvest. Kuidas sõda peeti? Varauusaegne sõda oli pikaajaline sõda, kus vastasele tugevat lööki anda oli keeruline. Väejuhid hoidusid lahingust(Noobid) kuna lahingu tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus vastase kindluste ja linnade vallutamisest, mis võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala. Linnade ja kindluste vallutamiseks valmistati järjest võimsamaid suurtükke. Kahurid muutusid nii võimsaks, et keskaegsed linnamüürid varisesid nende tulistamise tagajärjel kokku. Seetõttu
pandud keeles, mida mõistis ka lihtrahvas. Kuna le Marechal oli inimeste seas (nii kõrgemast kui madalamast klassist) väga populaarne, siis kanti seda rahvasuus edasi. Lugulaulu teksti peamiseks allikaks oli Marechali ustav sõber Jean d'Early, kes püsis ta kõrval surmani. Kiidulaulu on kahtlemata ilustatud (osade ajalooallikate sõnul ei olnud le Marechal sugugi nii ,,puhas"), kuid ainulaadsel viisil kirjeldab ta rüütlikultuuri, kajastades ka kristlust (sh pühaisade nahaalsust). Varauusaegne palgasõdur Ernst von Minden, oli üks Tallinna palgasõduritest, kelle kohta esimesed andmed viivad 1501. aastasse. Hoolimata sellest, et ta oli Tallinna teenistuses 1503. aastani, annab tema lugu põgusa ülevaate sõjanduse korraldusest Wolter von Plettenbergi ajal peetud Vene-Liivi sõja päevilt. Palgasõdurite peamisteks ajalooallikaks on erinevate kroonikute kirjutised (üheks oluliseks piiskop Christian
sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab
riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. 7.Luterlus, kalvinism, anglikaani kirik: põhimõtted, levik, mõju ühiskonna arengule. 16. sajandi usupuhastusliikumine tõi endaga kaasa küll laiaulatuslikud kirikureformid, kuid paraku killustas õhtumaise kiriku. Usupuhastuslik kirik jagunes peagi kolmeks peasuunaks: luterlikuks, reformeeritud ehk kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuks. 8. Karavell- Kesk ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas. Astrolaab- tähekõrgusmõõtur. Must surm- katkuepideemia 14.sajandil. Kapitalism- eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum. Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad.
klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad) VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes, enamus siiski alamklass - töölised, töölisklass, suured majanduslikud lõhed, arengumaad Ladina-Ameerika) TÄNAPÄEVA ARENGUMAAD
Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja töölisklass
Seaduste kogu "Vene õigus". 1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg Tsentraliseeritud monarhia võim Parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu koondunud valitseja kätte; võim Inglismaal päritav Generaalstaadid kesk-ja varauusaegne seisuslik Domeen kuninga maavaldus esinduskogu Prantsusmaal XI-XIII saj Kõrgkeskaeg 962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada. Saksa-Rooma keisririigi algus. 1054 a. kirikuvanne. 1066 a. Normandia hertsog W.Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa. Alus tugevale kuningavõimule. 1096 a. paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. Inglismaa Sarnasused Prantsusmaa
valitsejadüntasiad. Ent ülekaalukat juhtrolli mängis nende hulgas siiski Preisimaa, mis moodustas 50% kogu Saksamaa territoorimust. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Preisimaa keskus Berliin. Minu arvates ei olnud Saksa riik demokraatlik, sest rahva esindajate ja nende tahtega ei pidanud arvestama ning valitaval alamkojal puudus tegelik võim. 14) Mille poolest erineb XIX sajandi riik varauusaja riigist? Varauusaegne riik XIX sajandi rahvusriik Kodanike õigused Õigused olid ainult I ja II seisusel. Kõik kodanikud olid seaduse ees III seisusel õigused puudusid(III võrdsed. oli kõige rohkem) Kõrgeim võimukandja Kuningas Kuningas koos parlamendiga
Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust ja teha misjonit Frantsisklaste ordu katolike mungaordu, mille kord nõuab heategevust ja vaesust, panid rõhku haridusele Rekonkista araablaste väljatõrjumine Hispaaniast, tagasivallutus Tudorid Inglise kuningadünastia, 15-17 saj. Habsburgid Saksa dünastia, mis valitses ka Austrias, Tsehhis ja Ungaris Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem Prior mungakloostri ülema abi
proletariaati täiesti objektiivseks ideoloogiavabaks nähtuseks pidas. 20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada
lugenemine. 19.saj mutus kirjaoskus laialt levinud fenomeniks. Imperialism ja koloniaalne ekspansioon tekitas ka globaalset rivaalitsemist, võidujooksu võimu suhtes. Seda ei näidanud ainult Euroopa (ehkki siis enim), vaid ka USA ja Jaapan. Jaapani imperialistlikke püüdlusi ergutas 1894-95 Hiina-Jaapani sõda, mille Jaapan võitis ja laienes Koreasse ja Formosasse (?) (Taiwan). Kolonialismist on põhjust rääkida alates 16.sajandist, varauusaegne koloniseerimine sai uusajal hoopis uue ilme, 19.saj alguseks varauusaegne etapp sai läbi ühelt poolt sellega, et Ameerika Ühendriigid iseseisvusid, Kesk-ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumine toimus, kus Hispaania kaotas oma valdused seal järjest, mis sai alguse 1810.aastast. Lõplikult Hispaania kolooniad iseseisvusid 1826.aastaks (1926????). Tegu selgelt oli Pr rev mõjuga + Ameerika Ühendriikide iseseisvumise järellainetuse.
Protokoll Protos (esimene) + kolla (liim) = protokollon (esimene leht, mis liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi). Kesk- ja varauusaegne tähendus nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti-
tugevndada oma positsioone.Samuti aitas strateegia levikule kaasa tulirelvade laiaulatuslikuma kasutuselevõtmisega seotud kaotuste kasv ning magasinisüsteem. Joontaktika ja kurnamisstrateegia jäid valitsevaks 18. sajandi lõpuni. 10 Alaline armee vajas professionaalseid juhte-ohvitsere. Need võrsusid üldjuhul valitsevast seisusest. Varauusaegne ohvitserkond kandis edasi rüütlite sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises mõttes rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Selline areng oli igati loogiline. Euroopa kultuuritraditsioonis oli kõik enamasti seotud relvastatud jõududega, lahingutega ja sõdadega. Ühiskonna kõrgkiht formeeruski kui sõjaväeline seisus. 17 sajandi palgasõjavägiarauusaegses Euroopas peeti aadlikele seisukohaseks üksnes
alamsaksa keeles, säilinud J. Renneri proosavormiline ümberjutustus. Kajastab muuhulgas Jüriöö ülestõusu - seepärast tähtis! Hermann von Wartberge (ordumeistri kaplan 1364-1380) - "Chronicon Livoniae", käsitleb aastaid 1180-1378 III Riia linna seisukohalt: Hermann Helewegh (Riia raekirjutaja ja raehärra 1454-1489) - nn Riia peapiiskopkonna punane raamat, käsitleb 15. sajandi keskelt kuni 1489. B – Varauusaegne kroonikakirjutus (16.saj keskpaik-18.sajandi algus). Balthasar Rüssow - Eesti päritolu on kahtlane. Aga kirjutas kuulsaima Liivi sõja aegse kroonika, mis omal ajal juba 3-s trükis välja anti. 1-2 Bremenile, 3. Tallinnale, aastad 1578 ja 1584. Ükski teine sellist kuulsust ei saanud ja seetõttu tegi ka Renner oma tööd selle põhjal ümber. Johannes Renner- ordunotar/sekretär, kirjutas väga wie es eigentlich gewesenlikult ja seetõttu
Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl. elama Sõltumatu: ei taha teistele halba –ei võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ei tunne Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist hirmu Ka valitsejate vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved Kaastundlik, soovid on rahuldatavad Varauusaegne areng: kolm uut suunda Ühiskondlik inimene Kodanikuhumanism (nt N. Machiavelli “Discorsi”) Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses, õnn kogukondlik Sõltuv: asjadest, tunnustusest, teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks
päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis-majanduslikud eeldused intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub odavaks, selle kuritarvituste vastu hakatakse välja andma trükiprivileege kirjastajatele (autoriõiguse algus), XV-XVI sajandi Itaaliast on teada leiutajatele antud monopoolsed õigused ehk patendid (patendiõiguse algus). Uusajal tekivad esimesed seadused (1628 Statute of Monopolies, 1709 Statute of Anne Inglismaal). Kui varauusaegne intellektuaalomand kaitseb eeskätt kirjastaja (copyright) või vabrikandi investeeringut, siis Prantsuse revolutsioonist alates saab kontinentaaleuroopa traditsioonis õiguskaitse objektiks inimese loominguline panus – autorlus. Autoriõigus on inimõigus: droit moral. XIX sajandil kehtestavad praktiliselt kõik tsiviliseeritud riigid seadusi intellektuaalomandi kaitseks. Esialgu on see kaitse mõeldud vaid oma riigi kodanikele. Seoses 1873
)" Nagu näha, ei ole Üprus ära toonud "suurt kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Võib oletada, et nimistus on eelkõige loetletud kasutuskõlblikud hooned. Seega võis mõisas sel ajal varemeid veelgi olla. Üpruse "loss, ühtlasi ka kindluseruum" on tõenäoliselt Norrmani "borgstuga", mille tõlkisin kindlustatud elumajaks, sest borg on kindlus või loss ja stuga tähendab väikest maja või suvilat. Fatbur on Wikipeedia andmeil keskaegne ja varauusaegne kindlustatud ait, kus hoiti riideid ja kallemaid asju. Ilmselt siis elamisait Üprusel. Seega kindlasti kaks kivihoonet, väga võimalik, et ka elamisait oli kivist. Lisaks ei anna rahu mõiste "väravapealne ruum". Kahjuks ei ole teada, kuidas see rootsi keeles on. Kuid arvata võib, et see peab olema vägev värav, mille peale terve ruumi sai ehitada. Ringmüüri kaitsetorn või väravatorn? Kuid Goeteerise Toolse-pildil paistab, et väravamajake võib ka puust olla
hulgas silma paista. Veritasu (üritati keskaja jooksul seda välja juurida, keelati ära nt normannide Inglismaal) Alternatiiv kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus. Rüütliromaanides avaldati , kuidas tõeline rüütel käituma peab. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal : kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain- tuleb seista kaaskristlaste eest) kohustused Jumala eesmärgiks (Püha Graali legendid) kohustused naise ees (Lancelot ja Guinevere) Varauusaegne au ja duellid Aadliau seotus sõjategevusega vähenes. Aadlid omandasid tähtsama rolli tsiviilametites, kohtutes jne. Moblesse de robe mantliaadel, tänu haridusele omandasid au. Aadlike käitumise kombestik. (Aadlike vastastikuse kohtumise punctilio) Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur au haavamine. Uusaegne duell on pärit Itaaliast. Renessansi virtu ideaal. Duell kestab läbi varauusaja kuni 20. sajandini välja. Duell
keel kui arvult palju universaalkeel, mille järgi rikkalikum kui ladina keele sõnavara kirjeldada kõiki - Ladina keele sõnatuletus + kreeka keeli, nt ka inglise keelt: keele sõnaliitmine . nominativus: the dog genitivus: of-the-dog ETAPID: dativus: to-the-dog jne 1. Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati Varauusaegne misjonigrammatika keskaegsest ortograafiast, taastati (Göseken 1660): klassikaline nominatiiv: kes? Issand kirjapilt ja hääldus, genitiiv: kellest? Issandast daativ: kellele? Issandall 2. Uute kreeka tüvede, ees- ja akusatiiv: keda? Issanda järelliidete ülevõtmine. ablatiiv: kellest? Issandast Keskajal: Graeca est, non legitur (`see [tekst]
a Tartus nädala vältel. Friedenthali viis ja kirjutamisstiil tõmbab lugeja sisse oma maailma. Võõras pilk, vaatepunkti ja atmosfääri mõjutavad melanhoolia ja palavik siit ka maagilisus, unenäoline taju. Palju kontraste: ebausk-kristlus, tuli ja vesi, mesi ja muda jpt. Lugeja ei saa aru, et kas see mida me näeme, on päris või mitte. Teistsugune Tartu, 17.saj lõpul. Huvitav Tartu kuvand ja geograafia. ,,Inglite keel" (2016) müstiline moment või perfekt. Varauusaegne Tartu aegruum on inglite (või deemonite) keeles kirjutatud raamatu kaudu ühendaud tänapäeva Tartu paberiuurijad ja noorte ajaloolaste tegemistega; inglite keele üheks kasutamisvõimaluseks peaks olema siis ka armastuse äratundmine ja sõnastamine, mida esindab tänapäeva paigutet tudengiromanss. 5. Postmodernistlik ja koomiline ajaloonarratiiv (nt Kalevipoja ümberkirjutused, Aarne Rubeni ,,Volta annab kaeblikku vilet", ,,Lugusid Anveldist ja Kingisepast", Hargla
Kalendritriiv. Juliuse kalendrist tuleb igal aastal maha võtta 11min 4sek.. Gregorius XIII oli reformi paavst. N 4.10.1582 -> 15.10.1582, jättis vahele 10 päeva, mis olid kalendris maha jäänud. Rohkem kõneldavad keeled varauusaja Euroopas. Võõrkeeli oskasid varauusajal küllaltki vähesed. Keskaja Euroopat ühendanud ladina keele oskajate osakaal vähenes järjekindlalt ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel. Varauusaegne riik. Rahvusriikide kujunemine (statemaking) Euroopas. Valitsev dentents on rahvusriikide kujunemine- statemaking. Euroopat kokkuhoidvate klambrite nõrgenemine. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Paavstivõimu piiramine keisri- ja kuningavõimu tugevdamiseks. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (ld res publica christiana) omavahel
Kohalik mõisnikkond oli häiritud Gabriel Helwig Merkeli töödest, ta sai hüüdnime Liivimaa Voltaire. Eestikeelse ajakirjanduse algus: Järjepidavad eestikeelsed ajalehed hakkasid ilmuma 1857. Kuid kõige esimene eestikeelne ajaleht ilmus 1806, Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Marahwa Näddala-Leht, 1821-1823 ja 1825. Otto Wilhelm Masing- Pastor, keelemees. Ta on väljaandnud Maarahva nädala lehte. 12) Õiguskorraldus: Üldiseloomustus: Keskaegne ja varauusaegne õiguskorraldus: Õiguslik partikulaarsus- Oli palju erinevaid õigusi, mis jagunesid väiksemateks õigusüsteemideks ehk partikulaarõigusteks. Partikulaarõigused (Erinevad õigussüsteemid)- Omaette õigused, seadused. Balti provintside õiguskorraldus uusajal: 1) Eestimaa: linnaõigus, maaõigus, talurahvaõigus, (luterlik) kirikuõigus. 2) Liivimaa: linnaõigus, maaõigus, talurahvaõigus, (luterlik) kirikuõigus.
mõistmata ei saada kaht tunnistust. Raskemate kuritegude puhul lubati ka kahtlusaluse piinamist ülestunnistuseks. Ketserlus loeti aga raskemaks kuriteoks tegu majesteedi solvamisega. Paavst Innocentius IV lubas rakendada piinamist ka ketserluse puhul. Keskaja inkvitsitsiooni ei maksa näha uusaegse propaganda valguses, mis liialdab. Keskaja ketserite jälitamine polnud kuigi ulatuslik ja enamus protsesse hukkamisele mõistva otsusega ei lõppenud. Nõiajahikampaania on samuti eelkõige varauusaegne nähtus. Nõiaprotsessid sünnivad moderniseerimisest vajadus süstematiseerida nõidu. Leidus hiliskeskaegsied õpetalasi, kelle doktriin ametliku kirikuga vastuolla sattus. Nt inglane J. Wycklif, kes oli Oxfordi ülikooli professor (surnud 1384) Avignoni kirikulõhe taustal arendas paavstivastasust, mis oli eelkõige suunatud kiriku vara vastu leidis, et riik peaks üle võtma kiriku juhtimise ja finantseerima preestreid. 1377. a nõudis paavst
Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgajal · Alates 12. sajandi ,,kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: · Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight duell) · Kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · Kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinever) Varauusaegne au ja duellid Aadliau demilitariseerumine · Noblesse de robe vs noblesse d'èpée · Õukondlik ideaal ,,honette homme" aus mees, pidi täitma peenet reeglite süsteemi, olema väga täpne ja hoolikas selles, kuidas kohtleb oma kaasaadlikke. · Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur auküsimus. Aukaotuse vältimine, selleks tuli midagi ette võtta väljakutse duellile