Loodusmuuseum
Proterosoilise vanusega
moonde- ja magmakivimeid saab Eestis uurida vaid puursüdamikes ja rändkivides, sest
nendest koosnev kristalne aluskord lamab maapõues nooremate settekivimite ja setendite all.
Eesti ala vanimad säilunud settekivimid on Proterosoikumi lõpust pärinevad Vendi kompleksi
liivakivid, aleuroliidid ja savid.
Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi
550 - 350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on
moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti
olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu
sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile
iseloomuliku punase liivakiviga.
Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud
loomade ja taimede kivistunud jäänuseid