maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele
Kajastatakse vahetusprotsessi tulem kasum või kahjum. 19 Materiaalse põhivara soetamine Kui on tegemist kasutusotstarbelt samalaadsete varade vahetusega, eeldatakse, et vahetatavad väärtused on võrdsed ning kasumit või kahjumit ei teki. Juhul kui materiaalse põhivara ühik koosneb sellistest erinevatest komponentidest, mille kasulik eluiga on erinev, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena. Komponente amortiseeritakse eraldi lähtudes nende kasulikust elueast ja valitud amortisatsioonimeetodist. Lähtutakse olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega komponente ei pea eraldi arvele võtma isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. 20 Materiaalse põhivara soetamine Sageli juhtub, et maa ja sellel paiknevad hooned soetatakse kinnistuna. Arvestust tuleb pidada iga
Põhivara soetusmaksumus ning esmane arvelevõtmine Materiaalne põhivara võetaske arvele tema soetusmaksmuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega seotud kulutustest ( vara viimiseks tema tööseisundisse- nt transpordikulud, riigilõivud, tollimaksud, testimisega seotud kulud, makstud palk jne) Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele)
soetusmaksumuse osana. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja
olenemata maksumusest; c) kas IT varade puhul on täidetud vara kaardil ka vara kasutaja (töötaja) ja ruumi numbri väli. - lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused (vara klass 155910) Lõpetamata ehituse inventeerimisel antakse hinnang objekti valmimise aja kohta, tuvastatakse, kas raamatupidamisarvestuses kasutusele võtmata või üle andmata varaobjektidena kajastatud vara ei ole reaalselt kasutuses või üle antud. Kui lõpetamata ehitus on tegelikult valminud, tuleb see asjaolu inventuurinimekirjas fikseerida. Asutuse juhil tuleb tagada, et hiljemalt koos inventuuri lõpptulemustega oleks raamatupidamisele esitatud algdokument lõpetamata ehituse lõplikuks vormistamiseks. Juhul, kui lõpetamata ehituse hulgas on objekte, mille osas on tehtud otsus katkestada
varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Kasulik eluiga Maa ei amortiseerita
maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara
1. Kasulik eluiga 2. Soetusmaksumus 3. Otstarve 4. Eksisteerimisvorm Põhivara on kestvalt, pikaajaliselt (üle ühe aasta) kasutatav vara. Kõik muu vara on käibevara või kantakse soetamisel kohe kuludesse. Põhivaraobjektide ja käibevara vahelise väärtuselise kriteeriumi kehtestab iga raamatupidamiskohustuslane ise ja fikseerib selle oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Pikemat aega (kauem kui üks aasta) kasutatavat käibevara käsitletakse väheoluliste varaobjektidena ja nendele kehtestab iga raamatupidamiskohustuslane oma raamatupidamise sise-eeskirjas lihtsustatud arvestusviisi. Mitmest osast koosneva põhivarakomplekti võib arvele võtta ühe põhivarana, sõltumata selle koosseisu kuuluvate üksikesemete hinnast. Põhivara jaguneb: Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 · pikaajalised finantsinvesteeringud; · kinnisvarainvesteeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. 6
varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. 46 Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäär aastas on masinatel, seadmetel, tööriistadel ja muul inventaril 20% Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik
Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. (4) Tabel 7 näitab et ettevõtte OÜ Abilis materiaalne põhivara koosneb maast, ehitistest ( kontorid ja laohooned), transpordivahenditest( tõstuk ja veoauto) ja muu materiaalse põhivarast( kontori tehnika, arvutid ja konteinerid). Antud teblist on ka näha palju on muutunud anud näitajad aastatega.
annaabi.ee 
