keraamika või näiteks lihvitud kiviriistade kasutuseletulekut. Eestis ongi valitud kriteeriumiks keraamika ilmumine. Arvatakse, et algeline põllumajandus võis esineda juba mesoliitikumi lõpul, meil sai see domineerivaks majandusharuks aga alles pronksiaja teisel poolel (ca 1000 ema). Ka loomi võidi pidada hoopis varem näiteks Rootsist on teateid kiviaja asulatest, mille majandus põhines ilmselt seakasvatusel. VARANEOLIITIKUM (5000-4000 ema) NARVA KULTUUR Eestis levis varaneoliitikumis Narva kultuur. Selle põhiliseks tunnuseks oli nn Narva tüüpi keraamika. Need olid üsna suured pooliku muna kujulised potid, vahel ka liuataolised kausikesed, mida iseloomustas nõrk põletus, koostises oli savi segatud kivipurru või kruusaga. Narva tüüpi nõud olid vähe ornamenditud, kui ornamenti esines, koosnes see kammvajutistest, vahel ka lohkude ridadest. Asulad Eestist on teada umbes 25 Narva kultuuri asulat, mis paiknevad peamiselt omaaegsel rannikul
teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike, mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati lihvima ja puurima. Need töötlusviisid võimaldasid välja töötada eseme selgema kuju. Puuriks kasutati torujat luuteravikku, mis pandi vibunööriga pöörlema. Otsa alla raputati märga liiva, mis hõõrudes puuris kivisse rõnga. Teine oluline tunnus oli keraamika kasutuselevõtt. Varaneoliitikumis olid algelised paksu seinaga kumera või terava põhjaga nõud. Selline kuju näitab, et nõud pandi maasse kaevatud lohkudesse. Sellise kujuga anumaid oli ka mugav koldekohas kivide najale panna. Et nõu oleks vastupidavam, segati savisse kivi- või kruusapuru ning kohati ka teokarbitükikesi. Valmistamisel pandi saviribad spiraalselt ülestikku ja suruti põhjast kokku. Savinõude kasutamine võimaldas täiustada toiduvalmistamise tehnoloogiat
annaabi.ee 
