Kiviaeg
Eesti saarte mesoliitiliste asulate kogutud luumaterjalis on esikohal hüljes.
Hiiumaal Kõpus on teada seitse mesoliitilist asulakohta, neist kaht on ka
kaevatud.
7
Ruhnu saarele jõudsid inimesed ca 5300 ema. Aivar Kriiska kaevas seal
1999. aastal kaht kiviaja asulakohta. Neist II asulakoha kaevandi
suuruseks oli vaid 8 m2, avastati aga viis tuleaset. Need olid maapinda
süvendatud, kividega. Asulakoht on dateeritud hilismesoliitikumi ja
varaneoliitikumi lõppu. Lisaks leiti inspektsioonidel veel neli asulakohta.
Asulakohtadest leiti muuhulgas varast narva tüüpi keraamikat, mis oli
sarnane Saaremaa tolleaegsetele asulakohtadele. Ilmselt olid neis
asulates peatunud hooajalised hülgekütid.
Saaremaal on Kriiska kaevanud Võhma asulakohta.
Eesti saarte mesoliitikumile on üldiselt iseloomulik, et tööriistade
valmistamiseks kasutati kohalikke kivimeid: kvartsi, madalakvaliteedilist
tulekivi, kvartsporfüüri.