1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina siinseid meistreid teenida, kuni ta sai tsunfti ja rae nõusoleku meistriõigusi taotleda. Vahepeal uuriti põhjalikult tema tausta rännuaastatel. Vajaduse korral hangiti lisaaandmeid nende linnade raadidelt ja ametivendadelt, kus sell oma rännuaastatel oli töötanud. Meistriõiguste taotlemisel peeti vajalikuks ka teatud varanduslikku tsensust viit kaalumarka hõbedat selli võtlavaba omandina. Meistri kandidaadil tuli valmistada kahe kuuga oldermanni majas järelvalve all eksamitöö, ikka kolmest esemest: kuldsõrmus, paarinitsiaalidega pussipead ning kihlapress. Riia kirjalikes allikais esimesena a 1334 ettetulev kullassepp ei olnud sakslane vaid hoopis liivlane Johannes Ribbenisse.
Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi valitsejad otsima lepitusi üksikute viikingipealikutega, läänistades neile maid. Selle tulemusena tekkis Normandia hertsogkond. Lõpuks, kui oldi ka vallutatud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Viikingite retked, millel rööviti kokku suuri rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid ka asustamata maadele. Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985.Viikingiteajal algas ka Skandinaavias ristiusu levitamine. Viikingid hoidsid küll inimesi hirmu all ja tegid suurt laastamistööd, kuid ikkagi arvan ma, et viikingid olid vajalikud meie ajaloos. Normannid
Suurbritannias tõusis sellega valijaid peaaegu kolm korda. Töölistele valimisõiguse andmine mõjutas tugevasti valitsuse koosseisu. Demokraatlikud liikumised olid erimeelsed. Kui pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju, kujunesid konservatiivide , kes pooldasid vana korda ja süsteemi, põhilisteks vastasteks sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Viimaste erakondi nimetati pahempoolseteks. Nad võtsid kasutusele meetmeid, et tasandada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust. Rikastele kehtestati suuremad maksud, et sellest rahast luua võrdsed elutingimused kõigile. Majanduse paranemine võttis aega ja nii tekkis mittedemokraatlikke liikumisi. Nende juhid süüdistasid hädades demokraatlikke valitsusi ning lubasid võimule pääsedes luua diktatuuri, mis viib majanduse õitsengule. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid natsionalistlik, fasistlik ja kommunistlik. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget
2)tähed on paigutatud kolme 8- tähelissse rühma. 3)vanemad- paremalt vasakule read. Hiljemad- mõlemas suunas. Kasutati ruunikividel- haua- või mälestusmärgid (viikingitest, ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt. Eepos ,,Vanem Edda" Kunst- kaunistused kaljujoonistel, ruunikividel. Loomad- ekspressiivne stiil (väänlevad figuurid) Tähtsus ajaloos: suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Seotus Vene riigi tekkelooga. 874 avastati Island. Rajati 430 asulat, 13ks meeste koosoleku piirkonnaks. Avastati Gröönimaa- Erik Punase. 985-986 jagati maad taludeks. Umbes 1000 jõudis Erik Põhja- Ameerikasse (Vinland)
Sama räämas,must ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer. Pr. Vauquer Vana, paks, hoolitsemata (parukas lopendas, kinnitamata, vedas enda järel vanu ärakantud tuhvleid, pesemata). Oma välimuselt meenutas viljasalve rotti. Oli hooletu oma külaliste suhtes. Tema vaesus oli näiline: tegelikult oli tal ääretu suur varandus. Jälgis pansionääre sellise pilguga, et kust kasu lõigata. Mõtles pidevalt, kuidas oma varanduslikku seisu kergitada. Oli plaan isa Goriot´ga abielluda, kuna arvas, et mees on rahakas. Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp. Valge näonaha, mustade juuste ja siniste silmadega. Riided hästihoitud ja elegantsed, kaelaside oli lohakalt (üliõpilase seisust näitas). Saabub Pariisi vaese noormehena ja tahab ülikoolis õppida, kokku puutunud seltskonnaeluga, ihaldab ta osa saada Pariisi ahvaldusest.
Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud (RK)rahvakoosolekul
enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, mis toimuski 1832. aastal. Alandati varanduslikku tsentsust, suurenes hääleõiguslike valijate arv, vanade parteide asemel uued parteid: tooridest said konservatiivid ja viigidest liberaalid. Inglismaa vahekord iirimaaga keeruline. Iirimaal kasvatati peamiselt kartulit ning tegeleti karjakasvatusega, talupoegade õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla mingisuguses riiklikus ametis, ei tohtinud endale maad osta ega protestantidest inglastega abielluda, nad võisid küll valida kuid neil endil puudus
5)Mida rõhutas fasistlik ideoloogia? Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. 6)Mida rõhutas natsistlik ideoloogia? rõhutab rassismi, teiste rahvuste suhtes vaenulik, ei salli haigeid(invaliide), rahvuse puhtuse teooria oli oluline, 7)Mida rõhutas kommunistlik ideoloogia? Rõhutab sotsiaalset ja varanduslikku võrdsust, eriti sallimatu rikaste vastu 8)Miks sai Saksamaal Hitler võimule? -pettumine Vaimari Vabariigis -Inflatsioon oli kehv -Pettumine Versaille'i süsteemis -majanduskriisi puhkemine 9)Miks toetasid itaallased Mussolinit? Ta lubas muuta Rooma sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtis rahvuse, kui terviku heaolu. Intensiivne riiklik propaganda. Püüdis taastada Itaallaste mainet. 10)Kuidas kujunes isikukultus? Kujuneb ainuvõimu korral
Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem. Talupoegadel oli sunnimaisus, millega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra kohtuvõimule,. Rootsiajal võib pidada talupoegi pärisorjadeks. Kuningas Karl XI
2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekku- mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut - seda peavad tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised: 1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, oman- dada elukutse ja saada tööd
entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees ja poliitik, Makedoonia partei ägedaim vastane, mürgitas enese. Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st targast; jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused. Sophokles- kreeka (näite)kirjanik; Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali; saatustragöödia(kunn Oidipus). Thales- kreeka filosoof, 1 7st targast,veest arenenud kogu maailm, Mileetose koolkonna rajaja. Demokritos- kreeka filosoof ja looduseuurija, maailm aatomitest, eetika keskseks õndsus mis saadakse lõbude valimisel. Pythagoras- kreeka filosoof, matemaatik,
sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse. Sõjameheomadus i arendav riiklik kasvatussüstee m oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida.
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse
3) Storge- esineb harva. Sõbralik armastus, kus hinnatakse rohkem tugevat sõprust. Kirge ja emotsioone välja ei näidata, aga koos hoiab meeldiv tegevus. Lapsepõlv on möödunud palju lapselises suures stabiilses peres. 3 Lisastiili : 1) Mania- maniakaalne armastus. Närviline armastus, kuni hulluseni välja. Kontrollivad kas saavad armastust vastu. Hindavad oma lapsepõlve õnnetuks. 2) Pragma- praktiline armastus, kus eelistakse mingit ühisosa nt varanduslikku jne.Lapsepõlv keskmine ja väidavad, et nende vanemaid on koos hoidnud mingi praktiline osa. 3) Agape- ennastohverdav armastus. Armastus teise inimese vastu on kohustuslik, sest ainuke tõeline armastus on Jumala vastu. Robert Sternberg: 1) Emotsionaalne e lähedus- oluline on usaldus, empaatia ja vastastikune toetus 2) Motivatsiooniline e kirg- võimalus kõiki oma tundeid väljendada 3) Tunnetuslik- kohusetunne seda suhet säilitada ja kui vaja, siis ka selle nimel vaeva näha. Seksuaalsus:
Christoph Kolumbus avastas 12. okt 1492 Ameerika Vasco da Gama avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci teatas, et avastatud oli hoopis uus manner Ameerika. Maadeavastuste mõju ja uuendused majanduselus Inimeste silmaring avardus Eurooplased õppisid tundma taimi ja loomi Haiguste kaasatoomine süüfilis Kaubateed asendusid uutega muutus senine majanduskorraldus Kaubandusest saadud tasu erakordselt kõrge Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud
nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8. Millised muudatused ühiskonnas tõid kaasa vajaduse kindlustatud asulate järele? Inimesed hakkasid tegelema maaviljeluse ja karjakasvatusega mille tagajärjel kujunes välja põllumaa eraomandus , mis suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda
Kuna nii uhkeid asju ei omata, võib kaduda julgus teistega suhelda. Eriti ei taheta käia avalikes kohtades ning seltskonnaüritustel. Tihti muretsetakse oma välimuse pärast, sest neil ei pruugi alati olla võimalust osta moekaid rõivaid. Muidugi ei pruugi ka väljas käimise jaoks raha olla, seetõttu istutaksegi kodus, nukrutsetakse ja kadestatakse rikkaid inimesi. Minu arust pole õige, et inimesed pidevalt oma varanduslikku jõukust tähtsustaksid. Tihti puutun sellega koolis kokku. Näen, kuidas neiud-noormehed tulevad iga päev kooli uute firmariietega, kaelas sädelevad ehted, käe peal uhked kellad ning neidudel jalas peaaegu et lausa ballikingad. Kool ei ole õige koht, kuhu eputama tulla, siin käiakse ju eelkõige ikkagi õppimas. Muidugi leidub selliseid, kes on küll rahaliselt jõukad, aga eriti seda välja ei näita. Kuid palju näen ka neid, kes oma hea elu tõttu muutuvad kuidagi domineerivamaks
Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus(kitsed, lambad, veised) ja maaviljelus(nisu, oder, ka hirss, hernes,uba,lina).lisa andsid ka kalapüük ka küttimine. Arvatakse et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja eraomandus. See suurendas varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast. Siseeesti oli sel ajal hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskesti haritavate muldade tõttu tegeleti seal loomapidamise kõrval rohkem alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500
Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed. 1832. aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti ,,pehkinud kohad". Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks. Iirimaa näljahäda Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda. Selle põhjuseks oli kartulihaigus, tõenäoliselt lehemädanik. 1846. aastal muutusid kartulipõllud mädanevaks massiks ja saak jäi saamata. Kuna kartul oli iirlaste
Riigikogu- ei saa valida ega kandideerida mittekodanikud. Kohalikku omavalitsusse- saab kandideerida- Eesti kodanik, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3
kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele.
ka tööjõulise talupere suurusest *Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad *Asehalduskorra kehtestamine ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi *Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond *Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist Talurahva olukord Rootsi ajal: *Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus *Pärisorjus *1696.a Liivimaa majandusreglement Karl XI tahtis kroonumaadel pärisorjust kaotada ja tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel. *Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata
4. Tulemused: - avardasid eurooplaste silmaringi, nad õppisid tundma maakera suurust ja seninägematuid taimi ja loomi ( kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun ), need töid ka uusi haigusi ( süüfilis ) - suurkaupmehed sekkusid tööndusse ( Iseseisvad käsitöölised hakkasid palgatöölisteks ) - väärismetallide sissevedu Euroopasse ( nende väärtus kahanes ) - toiduainete hinnad tõusid - süvendas varanduslikku kihistumist - põllumajanduse areng ( talupoja sõltuvus aadlikust suurenes veelgi ) - kolooniate teke ( röövimine, tapmine ) - odav tööjõud ja kõrged turuhinnad - feodaalsuhted lagunevad Reformatsioon - usupuhastus - saab alguse Saksamaalt - opasitsioon katoliiklusele - tahavad ümberkorraldada - rahulolematu kodandus - Martin Luther - talupojad ei taha kirikule maksta
pangamajade omanikud, kellel oli väga palju raha. Samas nende tööliste elu oli väga halval järjel. Linnades puudus korralik veevarustus ja kanalisatsioon, arstiabi ja koolivõrk ei tulnud toime kasvava elanikkonna vajadustega. Samas investeerisid rikkad nendesse asjadesse vähe ja panid töölistele peale üha suurema töökoormuse, mis lõpuks viis välja sotsialismi tekkeni, mis kaitses eelkõige tööliste huve. Tunnused: Ühiskonnas ei tohi olla varanduslikku kihistumist Ideaaliks on õiglane, sotsiaalselt võrdne ühiskond. Pooldajaskond: Põhilisteks pooldajateks olid siiski tavalised töölised ja talupojad, sest seisti nende õiguste eest. 6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused Sarnasuseks on see, et mõlema aluseks on sotsialism. Marksism: Võimule saadakse vägivalla ehk revolutsiooni abil Kellegil ei tohi olla eraomandeid, vaid kõik kuulub riigile Põhineb Marxi ja Engelsi õpetusel
tähendab, et kui varasemalt oli võimalik, et mingi puutööline teeb vankriratta ja hiljem värvib selle ka ära, siis muutub see, et kes vankriratta teeb, see seda ei värvi vaid seda teeb omaette meister, toimub spetsialiseerumine "igavesed sellid" meistriks saamine oli äärmiselt raske, eelduseks oli et mõni vana meister sureb ära, sest meistreid oli piiratud arv, mõni pidi oma järjekorda väga kaua ootama meistriks saamiseks oli vaja väga head varanduslikku positsiooni, vahel abielluti vanade meistrite leskedega sellel eesmärgil igavesed sellid suundusid maapiirkondadesse ja tegutsesid mõisates linnades tegutsevatele kaupmeestele see eriti ei meeldinud perspektiivita sellid läksid maale tööle nende meelest rootsi püüdleb autarkia poole autarkia tähendab seda, et riigi eesmärgiks on katta kõik vajadused ise toodetud asjadega, et riik ei peaks midagi välismaalt sisse ostma
ressursside suurendamiseks tal on võimalik osta raamatuid, käija teatris, kasutada kodus internetti. Parem teadmiste tase võimaldab taotleda paremat töökohta ning kõrgemat palka. Maailma enamarenenud riigid (Norra, Taani, Kanada jt) püüavad ühiskonda korraldada nii, et ressursid ei jaotuks inimeste vahel liiga ebaühtlaselt. Eestis on sotsiaalne kihistumine viimasel aastakümnel oluliselt süvenenud. Eeskätt puudutab see varanduslikku kihistumist, näiteks erineb kõige vaesemate ja kõige rikkamate perekondade tulu 10 korda. Tulu erisused on Eestis suuremad kui Skandinaavia maades või mõnes teises Euroopa riigis.
ja kogukonna areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Vasakpoolsus Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud rikkuste õiglase jagamise kaudu. Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab
Kõik olid USAle võlgu, tuli luua võrdsed suhted. 3 INGLISMAA Suurbritannia Olukord pärast IMS Turg kahanes oluliselt, USA oli selle hõivanud. Tööstusettevõtetes kasutati vananenud tehnika, mis kaotas võimaluse konkureerida turul. Kõige suurem oli kriis söetööstuses. 1918. aastal viidi läbi valimisreform, mille käigus naisede saavad valimisõiguse ning alandati varanduslikku tesensusti. Laieneb tööerakonna valijakond, millest saab suurim opositsiooni partei. 1924. aastal moodustatakse esimene Tööerakonna valitsus, mis oli tugevalt sotsialistlik. 1926. aastal toimus Inglismaa ajaloos esimene ja viimane üldstreik. Streik vaibub, mässu ei tule. Kahe partei süsteemis hakkavad parteid omvahel konkureerima. 1929. aasta kriis jõuab inglismaale 1930. aastal. Kriis puudutab neid väga nõrgalt. Olukord oli niigi sant ja kolooniate arvelt andis olukorda parandada
eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllmaa eraomandus, mis suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust. Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid. Eelrooma rauaajal jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid. Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja
kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus, kaitseseisukohad, õigus eraomandusele ja streigivabadusele, ühinemise-, koosolekute-, usu-ja sõnavabadus) Võitlus riigivastastega: EV tuli võidelda kommunistide, vene immigrantide ja baltisaksa parunitega, probleemiks oli Eesti iseseisvuse vastane tegevus. Suure kriisi aastad Milles seisnes Suur Kriis? Tabas põllumajandust, kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid,
*Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine. Traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Kogukonna ja kollektiivi areng tervikuna. Riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonna mudel ja religioosne moraal. - Kristlik demokraatia mõõdukas heaolu riik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturu majandusest, riik peab leevendama varanduslikku ebavõrdsust. VASAKPOOLSUS: *Sotsiaaldemokraatia ,,võrdsed võimalused kõigile". Võimalus saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Pooldavad segamajandust, kus eraettevõtete kõrval eksisteerivad riigiettevõtted. Majandusliku ebavõrdusese vähendamiseks peab maksma võrdeliselt kõrgeid makse. Parempoolsed leiavad, et riik peaks vähem majandusse sekkuma, kuid vasakpoolsed arvavad vastupidi. 3
Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese. Säilinud on 61 kõnet. *Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia ). Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. *Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose
isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiku rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism Väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Konservatism Väärtustab traditsioone ja varanduslikku kihistumuse säilitamist. Sotsiaaaldemokraatia Väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elutaseme igaühele. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Ala mõtle ise. 39. Kuidas paiknevad eesti erakonnad parem-vasak skaalal?
4) Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalsed ebavõrdsust 5) Majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. 6) Sotsiaalse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis kui esimene tasand ei toimi. 7) Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraadlikud parteid. Seda ideloogiat iseloomustab: 1) Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. 2) Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii era- kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majanduskasud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes
kindlustatud asulatest pärit luuleide on koduloomade luud. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, ent tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Teatud elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged: 9/10 leitud ulukiluudest on hülgeluud. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pole võimatu, et näiteks Iru kindlustatud asulas elas pealik ehk ,,kuningas",kes oli suutnud kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Teised kindlustatud asulad ei paikne aga põllumajanduseks sobilikes piirkondades. Nende tähendust aitavad selgitada kaevamistel avastatud arvukad pronksivaluga seotud leiud. Ilmselt olid kindlustatud asulate
puhul. Võrdõiguslikkuse põhimõte- varalahusus.Võis luua tehinguid:osta, müüa, vahetada, edasi anda jne. 5. Varalahususe printsiip- parapherma, mehe ja naise vara on kaks omaette varamassi.Keelati abikaasade vahelised kingid.Kaks täiendavat varanduslikku instituuti: 5.1. Dos-kaasavara, on vara, mille naine abielludes kaasa toob, et aidata mehel kanda temal lasuvat kohustust lapsi ja naist üleval pidada. On mõeldud naise ja laste heaks.Kui dos määrati naise isa poolt nim seda dos profecticia, aga kui naise enda poolt siis dos adventicia. Kui abielu lõppeb naise surmaga siis dos adventicia jääb mehele.Kui sureb mees jääb dos naisele.Lahutuse korral ka naisele, kui lahutus toimub mehe süül
Laias ulatuses, sest sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. · Pariisi kunn pidi maksma suurt lunaraha, et normannid lahkuksid. · Frangi riigi valitsejad hakkasid üksikute viikingipealikutega lepitust otsima, läänistades neile maid. (ei suutnud tõrjuda nende rynnakuid) · Normandia hertsogkond 911. A normannide pealikule Rollole läänistatud Seine'i suue. · Idateed liikuvad pealikud etendasid teatud osa vene riigi tekkeloos. · Retked suurendasid Skandinaavia yhiskonna varanduslikku kihistatust. Varandu jäi uhkuseasjaks Uute maade asustamine · Asustasid Islandi, Gröönimaa · Erik Punane saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a'l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju.
osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule. koosolekul. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid kuid ka käsitöölased ja meremehed. varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas rahvakoosolekul. heloodid moodustasid enamuse.
Isik võib olla eelarvamustega, kuid mitte käituda diskrimineerival viisil. Samas võib inimene, kellel ei ole eelarvamusi vähemusgruppide suhtes, kohelda neid ebavõrdselt. Inimesed püüavad käituda nii, nagu on domineerivaks tema grupis, seljuures jätta kõrvale oma tegelikud arusaamad ja suhtumised. Seega kui muuta grupis valitsevaid käitumisnorme, on võimalik vähendada diskrimineerimist. Eelarvamused ja diskrimineerimine võivad rikkuda inimese elu, tervise ja mõjutada tema varanduslikku seisu. Diskrimineerimine läheb kalliks ka ühiskonnale. De jure segregatsiooni puhul peaks ühiskond ehitama dubleerivad institutsioonid, eraldi koolivõrgud ja töötajate puhkeruumid. Eelarvamusi ja diskrimineerimist on kõige rohkem ühiskonnas karta nende poolt, kes on hirmul oma positsiooni pärast ja kardavad, et vähemuse liikmed nad kõrvale lükkavad (ameerikas kartis kohalik tööjõud, et väljast sisse tulev töötajaskond võtab töö neilt
sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- kokkusulamisprotsess, esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Eelarvamused- arvamuse kujundamine ilma eelnevate teadmisteta. Diskrimineerimine- inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika, tihedalt seotud mõistega eelarvamused. Diskrimineerimise mõju- eelarvamused ja diskrimineerimine võivad rikkuda inimese elu, tervise ja mõjutada tema varanduslikku seisu ning ka minakäitlust mõjutab. Institutsionaliseeritud rassism- paljudes sotsiaalse elu valdkondades kuulub diskrimineerimine juba ette normide ja käitumiste struktuuri ja seda tugevdavad ametliku ja mitteametlikud agendid. 12. Perekond ja abielu Verepilastus ja vahetusfaktor- seksuaalvaekord inimeste vahel, keda määratletakse sugulastena. Claude levi-Strauss arvas, et pruutide ja peigmeeste vahetus omas algselt sotsiaalset tähendust, mis
mehe võimu alla osaliselt ehk mehe võim naise üle oli piiratud või siis puudus täielikult. Duodecim tabulis legem muutis naiste jaoks abiellumist mõnevõrre, sest sellega kehtestati naise õigus isiklikule omandile ja varale. Üheks uudseks nähtuseks oli duodecim tabulis legem-iga sisse toodud abielu vorm, kus oli kehtivaks varadelahusus nagu tänapäeval väga levinuks on. See sai võimalikuks, sest abielu esimeseks ja kõige tähtsamaks aspektiks loeti järglaste sünnitamist mitte varanduslikku seisukorda. Gaiuse ,,Institutsiones" tutvustab kolme erinevat abiellumise vormi, millest esimene on religioosne akt ehk confarreatio. Vajalik oli kümne tunnistaja kohalolek ja preestrite kaasabi. Tegemist oli piduliku toiminguga, kus lausuti kindlad sõnad ning abielu sõlmimisel anti abiellujaile erilist leiba. Teiseks variandiks oli coëmptio, mis sisuliselt tähendas naise ostmist viimase isalt või eeskostjalt. Vajalik oli viis tunnistajat ning kaalumehe kohalolekut. Esmalt
konkreetses situatsioonis eksisteerima mingi optimaalne tulujaotuse ebaühtlus, mis võimaldab riigil oma tulevast arengut kindlustada. Paljude suhteliselt vaeste riikide (ka osade siirderiikide) probleemiks on liiga ebaühtlane tulujaotus, mis destabiliseerib ühiskonda. Kahjuks kuulub nende riikide hulka ka Eesti, mis on tulujaotuse aspektist võrreldav geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugete arengumaadega. Valitud üliliberaalne majandus- poliitiline suundumus suurendab järjest rohkem varanduslikku kihistumist ning viib üha suuremale tulujaotuse ebaühtlustumisele. Varem või hiljem osutub see majandusarengut pidurdavaks teguriks. Euroopalike tavade (ka tulujaotuse seisukohalt) mittejärgimine võib osutuda ka poliitiliseks takistuseks Eesti Euroopa Liitu vastuvõtmise otsustamisel. Kirjandus 1. Alesina, A., Perotti, R. Income Distribution, Political Instability and Investment . NBER, Cambridge, 1993. 2. Barro, R. Inequality, Growth and Investment. NBER Working Paper 7038, 1999.
29 Miks siis ikkagi abielluti? Keskajal ütles kirik, et abielu on Jumala poolt õnnistatud side, mis on loodud vastastikuses üksmeeles ja südamete ühises tukses.30 Samas tekib siin jällegi vastuolu tegelikkuse ja kiriku poolt öeldu vahel. Rüütlite abielud ei olnud tingitud armastusest oma tulevase abikaasa vastu, vaid eelkõige oli tegu hoolikalt läbimõeldud liiduga. Läbi soodsa abielu oli rüütlitel võimalik seisuslikult tõusta ning parandada oma varanduslikku olukorda.31 Mees kes polnud abielus nimetati “nooreks”, kuid abielumeest võeti ühiskonnas palju tõsisemalt. Peale abiellumist sai 28 Duby 1997, lk. 51. 29 Gurevitš, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tõlkinud Einar Laigna. Kunst. Tallinn 1992, lk. 159. 30 Duby 1997, lk. 49. 31 Samas, lk. 124-125. 13 rüütlist naise vara täieõiguslik haldaja
(kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks
Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras igaühe õigused ja kohustused (timokraatia) . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõju. Peeti üheks seitsmest targast. *Homeros Kreeka luuletaja. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse tema olemasolus. Kujutatakse pimeda raugana. *Pindaros Kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks,kreeka rahuslike pidustuste puhuks. Säilinud 4 raamatut olümpia-. püütia-. Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos Kreeka näitekirjanik
A sünniga omistatud staatusele B saavutatud staatusele Võime eristada 3 erineva sotsiaalse mobiilsusega ühiskonnatüüpi. 1. Kastiühiskond. Kastiks loetakse inimeste ühtekuuluvuse vormi. Liikmeks saadakse sünniõigusealusel. Kastide vahelised abielud on välistatud. Suhted kastide vahel on jäigalt reglementeeritud. Ajalugu tunneb kaste mitmel erineval kujul: (preestrid Egiptuses, samuraid Jaapanis, India klassikaline süsteem, sai alguse muinas-Indiast, kus oli 4 varanduslikku ja usulist kihti (braahmanid, ksatrijad, vaisad, sudrad). Väljaspool kaste seisid nn puutumatud e. paariad. 1950 põhiseadus kaotas küll kastid de jure (õiguslikult), kuid de facto järgitakse tavasid siiani. Eri kastide vahel on individuaalne sotsiaalne mobiilsus praktiliselt võimatu. Võimalik on ainult grupiline liikumine või struktuurne mobiilsus.) 2. Avatud klassiühiskond (tavaline kodanlik ühiskond, e. industriaalühiskond) . Teoreetiliselt
Solon Üks tähtsaimaid linnriike Kreekas oli Ateena. Alguses oli ka ateena Aristrokaatlik. Aristrokaadid omavalitsesid linnas tihti ja seega oli teiste inimeste elu polises karm. Tänu sellele olid inimesed vihased ja hakkasid valitsejatele vastu. Ateenas olid pikka aega sisetülid kuni rahvas valis kohtunikuks Soloni. Aastal 594 eKr tegi Solon ateenas Reformid millega tühistas ta talupoegade võlad ja keelas võlgade pärast inimesi orjaks müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige rikkamad pidid riigile varustust ostma. Teise klassi kuulisid inimesed kes olid piisavalt rikkad et osta endale sõjahobune ja teenida ratsaväes. Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast
õigusriigist. Õigusriigi mõiste kujunes välja XVIII XIX sajandi vahetusel. Idee iseenesest valitsema peab õigus, mitte üksikisik, riigivõim peab olema mõõdukas, kodanikuõigused olgu kindlustatud, valitsegu õiglus pärineb juba Platonilt ja Aristoteleselt (Sootak 1997:35). Õigust rakendatakse läbi õigusnormide ehk seaduste. Samas on sotsioloogid välja toonud mitmeid sotsiaalseid tegureid, mis soodustavad seaduste arvu kasvu. Põhiliste teguritena nimetatakse varanduslikku ebavõrdsust, tööjaotust, organisatsioonide mitmekesisuste ja kultuurilisi erinevus. Kõiki probleem püütakse lahenda õigusnormide abiga. Kui ilmneb, et mõne ühiskonnas tekkinud uue sotsiaalse suhte osas õiguslik regulatsioon puudub, jääb vaidlus sisuliselt lahendamata. Varsti luuakse ilmnenud lünga täitmiseks uus norm. Paraku ei suuda seadusloome käia ühte jalga ühiskonna kiire arenguga. Seetõttu tekib järjes uusi (mingil kindlal hetkel) õiguslikult reguleerimata
Kuningal oli alati mitmeid abilisi võimu teostamisel. Nendeks olid näiteks erinevad riigiametnikud ja preestrid.22 Sellel ajal leidis aset ka Servius Tulliuse reorm. Legendi järgi teostas kuningas Servius Tullius kuuendal sajandil e.u.a. plebeide suhtes väga tähtsa reformi: neid lubati sõjaväkke teenima ja nad said mõningaid poliitilisi õigusi. Servius Tullius jagas nõndasamuti nagu Solon Ateenas kogu Rooma rahvastiku (niihästi patriitsid kui plebeid) viide varanduslikku liiki. Neid liike nimetati klassideks. Kodanikke, kes ei kuulunud ühtegi neist viiest klassist, nimetati proletaarlasteks ("varanduseta"). Iga klass pidi andma kindlaksmääratud hulga sõdureid, kusjuures rikkamad andsid sõdureid rohkem. Selletõttu omasid rikkad sadakondade (tsentuuriate) viisi peetavail sõdurite koosolekuil alati rohkem hääli ja koosolekuil oli neil alati ülekaal, sest nad olid üksteisega kokku leppinud. 23 Kuna inimese varanduslik seis võis
Roosevelt ja Hitler - loodeti päästmist Tolmutormid Tööpuudus New Deal - USA majanduse korrastamine, tööpuuduse vähendamine, sotsiaalse olukorra kiire parandamine, poliitilise süsteemi kindlustamine Tööhõive suurendamiseks moodustati mitmesuguseid riiklikke ühinguid Rajati parem sotsiaalkindlustussüsteem Kehtestati miinimumpalk ja 44h töönädal Roosevelti uus kurss aitas ületada majanduskriisi, vähendas varanduslikku ebavõrdsust, korrastas riigi sekkumisega majandussüsteemi ning rajas aluse tarbimis- ja heaoluühiskonna taastumisele pärast II MS. Tööpuudus suudeti täielikult ületada pärast USA astumist II MS, kui sõjatööstus hakkas kasvama. 2 Hitler ja Roosevelt Saksamaa militariseerumine 1918
annaabi.ee 
