Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: Rootsi, Taani, Norra, Soome, Holland. · solidaarsuspõhimõte sotsiaalhüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik läbi kõrgete maksude. · Tavaliselt progresseeruv tulumaks, mille üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. · Igaühele on tagatud pensioni ja lastetoetuse baasosak saavad kõik, isegi, kui pole päevagi tööl käinud. Liberaalne heaolumudel: USA, Suurbritannia, Austraalia, Iirimaa. · riigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine. · Haridus, tervishoid ja eluase on samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. Vähese raha eest saab ebakvaliteetset kaupa.
normaalselt inimesel ära elada. Samas võiks kaasa tuua inimese mugavdumise, sest kes ikka viitsib enam tööd teha, kui niisama olles saab ka ära elatud. Palju on ka töövõimetuid inimesi ja nendel polegi muid variante, kui riigi toetus. Sotsiaaldemokraadid pooldavad ka astmelist tulumaksu, mis tähendab seda, et suurema tulu saajad peavad ka rohkem maksma, mis on minu arvates igati loogiline ja vajalik. Tänu sellele vähendadakse varanduslikke erinevusi. Samuti reguleerib riik majandust. Keerukas on tänapäeva maailmas ise vastutada kõige eest, seega sotsiaaldemokraatide põhimõte, et riik vastutab kõige eest, on väga sobiv mugavatele inimestele. Kui poleks kodanikuõpetuse tundides antud teemat käsitletud, ei oskaks järgmistel valimistel teha muud, kui nime või näo järgi otsustada, nagu olen teinud varem.
Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Haridus, tervishoid ja eluase on liberaalide arvates samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained
- Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi Tugevad küljed: * võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek. *vähendab varanduslikke erinevusi * pensioniikka jõudnu saab rahvapensionit, isegi siis kui ta pole elu jooksul palgatööl käinud. * kõik on valitsuse silmis võrdsed * pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed: * rikkamatel suuremad kulutused
-põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, sest saavad ise ka tasuta hüvesid. Iga laps saab lastetoetust, olenemata perekonna majanduslikust seisust. Pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole päevagi tööl käinud, aega maksnud makse Riigid: Rootsi, Norra, Holland, Soome, Taani Konservatism Aluse pani Otto von Bismarck 1880. aastate sotsiaalkindlustusreformiga.
keerulisemaks üksikemadele. Näiteks üksikema peab suutma käia tööl ja peret ülal pidama aga tööl käimise teeb keerukaks see, et lapsi ei ole kusagile panna. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi sümboliks on solidaarsus. Seega saavad kõik kodanikud riigi poolt sotsiaalhüvesid. Lisaks tasuta sotsiaalabile on veel tasuta haridus ning arstiabi. Selleks, et riigil oleks maksta rohkelt toetusi, on kehtestatud kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on sotsiaaldemokraatliku poliitika eesmärgiks. Riik jagab lastetoetust, olenemata pere majanduslikust seisust. Siit järeldub, et riik on valmis jagama suuri toetusi enda rahvale, kes vastutasuks maksavad riigile kõrgeid makse. Samas kui analüüsida sotsiaaldemkoraatliku heaoluriigi olemust teise külje alt, siis ma leian, et riik ei peaks võimaldama pensionärile, kes pole kunagi palgatööl käinud, riikliku pensioni
ja naistesse(naised haridus ja kõrgemad koduhoidj tervishoiusüstee kutseoskused seda mi. kõrgem palk. Toetus 4.Progresseeruv lastega peredele tulumaks põhineb vähendab ka sissetulekukontrollil, varanduslikke ei maksta erinevusi, mis on lastetoetust ning kogu poliitika üh puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda
Orienteerub eeskätt töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. Liberaalne heaolumudel Põhiväärtusteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik, mille ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud
kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti
Ühiskonnas peab valitsema võrdsus Riik peab tagama heaolu kõikidele inimestele 7.Valimised demokraatlikus riigis Kõrgeima võimu kandja on RAHVAS Kodanikud saavad osaleda referendumil ehk rahvahääletusel, kuid selle toimumise otsustab riigikogu Kui referendum ebaõnnestub ja rahvaenamus ütleb ,,EI'', siis saadetakse parlament laiali ja toimuvad erakorralised valimised Hääleõiguse puhul EI TOHI teha 1. soolisi 2. rassilisi 3. varanduslikke 4. usulisi piiranguid Kandideerimise piirangud 1. Valla- või linnavolikogu valimistel pead olema vähemalt 18 a vana (+ sissekirjutus) 2. Riigikogu valimistel peab olema vähemalt 21 a vana (+ kodakontsus) 3. Eesti presidentiks saab kandideerida alates 40-st eluaastast (+ 2 peab olema sünnijärne Eesti kodanik ) 4
kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab
Kirikliku abielu kujnemine ja valdavaks saamine toimus aja jooksul, Keskaja I poolel polnud veel valdav. Abieluviisid: > MUNT: andis naise mehe perekonna ja mehe võimu alla ning naine andis mehele kaasavara, mees andis MORGENGABE (mõttelise osa varandusest kui naine peaks leseks jääma). > FRIEDEL: abielusuhe meeldivuse alusel, ei too kaasa varanduslikke tehinguid perekondade vahel. Kirik suutis läbi viia kirikliku abieluõiguse, kuigi rahvas sellele suurt tähele ei pööranud. Kirikliku abielu õguse kehtivaks muutmisel on vaja naise nõusolekut, vähemalt formaalset, kanoonilised vanused on meestel 14 ja naistel 12. Piirang oli lähisugulaste 7. Astmeni ning piirang oli ka ristivanemate abiellumisel ristitu sugulastega. Lahutus oli lubatud paavsti eriloaga
kära ei millestki”, “Windsori lõbusad naised”. Shakespeare’i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare’i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “Romeo ja Julia” ja “Julius Caesar”. “Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab
tööturul. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtija, pere. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi. - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. 10. Miks on tugevate traditsioonidega ühiskonnad vähem mobiilsed kui noored ja tugevaid sotsiaalseid
Liberaalne heaoluühiskonna mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu. Sotsiaaldemokraatlik heaoluühiskonna mudel seostub tänapäeval eeskätt skandinaaviaga. Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades
Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaaviamaad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused
väljenduvad üpris rahastada haridus vanamoodsas ja Parempoolsemad suhtumises perekonda tervishoiusüsteemi pooldavad madlaid ja ja naistesse(naised . 4.Progresseeruv võrdelisi makse. koduhoidj tulumaks vähendab ka Karjöör ja varanduslikke läbilöögivõime on erinevusi, mis on olulised , mida kogu poliitika üh kõrgemad kutseoskused seda kõrgem palk. Toetus lastega peredele
I SUGUVÕSA UURIMINE 1.1 Mis on genealoogia? Genealoogia nimetus tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: esimene pool genos tähendab suguvõsa või perekonda, teine logos õpetust või teadust (Must 2000:11). Genealoogia ehk sugukonnateadus (kõnekeeles peamiselt suguvõsauurimine või sugupuu koostamine) on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ning sugulussuhteid (Puss 2006). Genealoogia pakub eluloolisi andmeid, aitab selgitada varanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi suhteid (ENE 3:131). Genealoogia on universaalne uurimisteema, millega on tegeldud ja tegeldakse kogu maailmas (Puss 2006). See on ühtlasi amatöörajaloo kõige massilisemalt viljeldud ala kõigis maailma arhiivides tegutsevatest uurijatest kummarduvad umbes kolm neljandikku just suguvõsa ajalugu kajastavate arhivaalide kohale (Must 2000:11). 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng
"Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. 21 Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid
"Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid
põlvnemist ja sugulussuhteid. Tulemused esitatakse tavaliselt tabelite või nimistutena. Ülenev liin lähtub järglasest ja annab tabelis tema eellased (kõugud), alaneva liini tabel lähtub esivanemast, varem elanud isikust või abielupaarist ja esitab selle järglased. Alaneva liini tabelite eriliik - tüve- ehk sugupuu: graafiliselt kujutatakse kasvav puu, mille tüvi tähistab ürgisa, üha hargnev oksastik järglasi. Genealoogia aitab selgitada varanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi suhteid, seotud eriti heraldikaga. Valitsejate põlvnemislugusid, mis põimusid mütoloogiaga, koostati juba Vana-Idamaade ja Antiikajal. Palju tähelepanu piiblitegelaste põlvnemise seletamisele. Praktiline tähtsus keskajal, kui riikide suhted sõltusid suuresti valitsejate sugullussidemetest. Teaduseks hakkas kujunema 17.-18. sajandil Pr, ingl, saks, ülikoolides hakati õpetama 18. saj. lõpus. Esimene õpik 1788 J. C. Gatterer (1727-99). Kõrgaeg 19. saj.
vanuselised piirangud. Alaealised ei saa hääletada. Talutakse ka, et vaimutegevuse häirega isikud ei hääleta. Vaieldaks, kas kuriteos süüdimõistetud tohivad hääletada. Eestis need süüdimõistetud, kes on vanglas, ei tohi. Samas on ette heidetud, et üldine eemalejäämine pole õigustatud, et valimisõiguse piiramine peaks olema omaette karistus, mida kohus saab karistust määrates vaagida. Ajalugu tunneb nii soolisi, varanduslikke kui ka hariduslikke tsensusi. Ühetaolisus tähendab, et kõigi hääletajate hääl on sama kaaluga. Tavalisel üks hääl. Samuti seda, et ringkondade vahel jaotatud mandaatide arv on võrdeline hääleõiguslike kodanike arvuga. Uuemad tõlgendused lisavad ka selle, et erinevatel kandidaatidel või nimekirjadel peab olema samasugune võimalus propagandaks. Eesti põhiseaduses on järgmised vanusetsensused: aktiivne valimisõigus (õigus
Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaavia maad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Kommunism Sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus
(talupere + sulased, teenijad ja nende pered). Inimesed, kes kuuluvad kellegi võimu alla, sõltlassuhted loovad riigiterritooriumi.Kirikliku abielu kujunemine ja valdavaks saamine (I poolel polnud veel valdav). Abieluviisid: · Munt andis naise mingi perekonna mehele ja tema võimu alla, naine andis mehele kaasavara, mees andis Morgengabe (mõttelise osa varandusest - kui naine peaks leseks jääma). · Friedel abielusuhe meeldivuse alusel, ei too kaasa varanduslikke tehinguid perekondade vahel. 10 Võis olla mitu naist, kellel erinevad staatused. Muinasgermaanlastel võimalus lahutada. Kirik lubas ainult monogaamiat, ent konkubiinidega võis lapsi saada aga pärimisõigust lastel polnud, kuigi isa võis nende eest hoolitseda. Kirik suutis läbi viia kirikliku abieluõiguse, ent rahvas sellele väga suurt rõhku ei pannud. Piirand lähisugulaste abieludele 7 astmeni. Piirang ka vaderite jms ristivanemate
Kuid uusasukate lisandudes aeti kohalikud jõuga minema või alistati: mitmetes kolooniates teiste seas Sürakuusas sunniti osa kohalikest elanikest orjadena kreeklaste põlde harima. Ühiskond ja vaimuelu arhailisel perioodil. Linnriikide teke. Ühiskonna korraldusest tumedal ajajärgul on meil teada vähe. Nagu eespool öeldud, viitavad arheoloogia andmed suhteliselt vähe differentseeritud ühiskonnale. Loomulikult ei välista see varanduslikke erinevusi, kuid need ei saanud olla võrreldavad varasemale Mükeene perioodile iseloomulikega. Selged tõendid jõuka ülemkihi esilekerkimisest ilmnevad peamiselt tumeda ajajärgu teisel poolel ja eriti 8. sajandil. Esimesed kirjalikud allikad, mis ühiskonda üksikasjalikumalt kirjeldavad Homerose ja Hesiodose eeposed , pärinevad tõenäoliselt 8. 7. sajandist. Kuna Homerose eeposed ei laula oma kaasajast,
annaabi.ee 
