M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
seinast ühe kivi ja tõstis välja koti, mis meeldivalt kõlises. Ta võttis kotist mõnikümmend
dollarit
endale ja niisama palju Indiaani Joe jaoks ja ulatas siis koti viimasele, kes oli nüüd põlvili
nurgas ja kaevas oma jahinoaga auku.
Poisid unustasid silmapilk kõik oma kartused, kõik oma hädad. Ahnel pilgul jälgisid nad iga
liigutust. Õnn! Selle hiilgus oli väljaspool igasugust kujutlust! Kuuesajast dollarist piisas, et
pool tosinat poissi rikkaks teha! Siin oli varandusejaht kõige paremate väljavaadetega --
polnud
mingit tülikat teadmatust, kus kaevata. Poisid müksasid teineteist kogu aeg -- paljuütlevad
müksud on kergesti arusaadavad, sest need tähendasid lihtsalt: «Oh, kas sa ei rõõmusta nüüd,
et me
siin oleme!»
Joe nuga põrkas millegi vastu.
«Nonoh!» ütles ta.
«Mis seal on?» küsis tema kaaslane.
«Poolmädanenud laud -- ei, kast vististi. Kuule, tule, aita mind, vaatame, mis siin on. Ma lõin
augu juba sisse.»
156