Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käi...
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eel...
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 s...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnane...
Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo. Basiilika lihtsa ja tagasihoidliku ilme muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust.
torn asub nelitisel, sageli ka läänefassaadil (ka kahetipulised tornid). Veel leidub torne (mitte peatorne) transepti ja koorinurkades, samuti transepti lõuna- ja põhjaseina vastu ehitatuna. Mille poolest olid erilised Saksamaa kirikud? (Vt. materjal) Mille poolest olid erilised Itaalia kirikud. Nimeta tuntuim kirik ja selle kampaniil. Kirjelda romaani reljeefi, võrdle varakristliku või vanarooma aegsega. (Proportsioonid, ilmekus, mida kujutati, töötluse osavus jne) Kuidas nimetatakse kuulsaimat romaani ajastust pärit tekstiili? Mis maa oma? Mida kujutatakse? Nimeta gooti stiils ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust? Teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Milliseid muutusi kirikuehitises võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt?võlvi kaal ja raskus koondus ainult võlviku nelja nurka, mis võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada.
Basiilika Basiilika sisekujundus § Sisekujundusele andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda.
polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati?
Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks. Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. See osa kirikust oli ka kõige rohkem kaunistatud, eriti altari kohal olev poolkaar. Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad ruumisolijale nähtavad. Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus või oli see ehitatud eraldi kiriku kõrvale. Arhitektuur - kirik Maalikunst Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt
Varakristlik kunst Varakristliku ilme on saäilitanud eriti Saint' Apollinare in Classe basiiilika ( 6 saj. ) Basiilika Vana-Rooma kohtu ja ärihoone millest kuhunes üks kritliku kirikuhoone esimesi tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid
] o Oli orienteeritud läände! o Kiriku ees oli aatrium, mille keskel asus kaev, et usklikud ennast enne kirikusse sisenemist puhastada saaks. - Edasi järgnesid eeskoda (narteks), - 5-lööviline pikihoone, - Transept, - Apsiid, mille all asus väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. Hilisemad ehitised Ravennas, mis on säilitanud varakristliku ilme: 1) Sant'Apollinare in Classe 2) Sant'Apollinare Nuovo (6. sajand) Basiilika sisekujundus o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi
6. KONTROLLTÖÖ VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI Kordamisküsimused: 1. Keskaja kunst jaguneb (4) ? 2. Mis on krutsifiks ? 3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16. Mis on iseloomulik Varakristlikule basiliika, saal- ja kodakirikule ? 17
Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitati. Antiikehitiste riismeid kasutati ristiusu kirkute püstitamisel. Varakristlik periood oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. Lauri Leesi "Kunstilugu koolidele" T
Jeesus kasutab „Inimese Poega““ alati nagu räägiks ta kellestki teisest, samal ajal on kontekstist mõista, et ta peab silmas iseennast. Siit kerkibki küsimus, et kellele Jeesus „Inimese Pojaga“ ikkagi viitab? Burkett toob välja viis põhilist interpretatsiooni: 1. Jeesus kasutas tiitlit, et viidata iseendale kolmandas isikus 2. Jeesus viitas endale kolmandas isikus, kuid mitte tiitli, vaid aramea keelest tuleneva idioomiga, tiitel oli varakristliku kiriku väärtõlgendus 3. Jeesus ei viidanud mitte endale ainuisikuliselt, vaid endale kui osale grupist või kollektiivsest identiteedist. 4. Jeesus ei viidnaud messiaanliku tiitliga iseendale, vaid kellelegi teisele, kuid kirik omistas tiitli hiljem Jeesusele. 5. Jeesus ei rääkinudki endast kolmandas isikus, vaid kirik rääkis Jeesusest kolmandas isikus ehk Inimese Poja väljend on kiriku hilisem lisandus.11
adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal Kristuse monogramm - algustähed nimes Kristus kreeka alfabeedi järgi - XP, mis oli 4.saj.-st renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota, eta, sigma või ladinakeelse tõlgitsusega Jesus Hominum Salvator (Jeesus inimeste lunastaja)
Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum Tambuur silinder või hulktahukaline osa,mis kannab kuplit Ikonoduul pühapiltide pooldaja Tsestraalehitis ümmarguse,hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis Andrei Rubljov vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus"
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale.
hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe Seinamaal Rooma katakombi seinamaal Kirik Kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Bütsants Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa, mis oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium.
Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga.
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse
#Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaaegu üldse tunda.
ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Juhtus sedagi, et issand kinkis nende majapidajannadele priske poeg- või tütarlapse. Kurdeti, et vaimulike sõnad ja teod ei ühti. Samal ajal kui vaimulikud õpetasid, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas pääseb taevariiki, ahnitsesid nad ise kokku maist vara. Kui usklikud mõistsid hukka vaimulike varaahnust ja nõudsid tagasipöördumist varakristliku võrdsuse juurde, teatas paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja tema jüngritel olevat olnud isiklik omand. Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest. Äärmist vaesust ja sellega kaasnenud kerjamist peeti loomulikuks. Kirikupühade kui ka muude pidustuste käigus toimus teinekord
Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal · Inglise hilisgootikas moodustub võlvroietest rikkalik võrgustik. Seda stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor · Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Gooti arhitektuur Itaalias: · Romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid · Kirikute tugisüsteem lihtne, vertikaalsust vähem rõhutatud, mõnikord kesklööv võlvimata(puulaega). · Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal. · Gootika jõudis Itaaliasse tsitserlaste vahendusel. Tsitserlaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. Sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nemad ehitasid kahekorruselise, ühelöövilise San Francesco kiriku Assisis.
Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Läänefassaadi ees asetses tihti sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu (aatrium). Suuremates basiilikates võis olla ka rohkem kui kolm löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina. Esimene viielööviline oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised nagu Sant’Apollinare in Classe ja Sant’ Apollinare Nuovo.
1) fantastilise arhitektuuri stiil: seintele on maalitud viilusd ja aknad kuid tegelt seinad on sirged. Ruumiliselt joonistatud nagu et näeksidkõrvaltänavasse.sinepikollane 2)kandelaabrite stiil(suur küüünlajalg): punased pompei seinad, kujutatud et inglipoisid tegelevad millegagi. 3)müstika stiil: oranzikas punane. Pühitsemine. värvikas Varakristlik kunst Kammkarp-palverännak , poiss lambaga- kristus, kristlaste koguduse märk - ring mida lõikavad 3 joont · Joonista varakristliku basiilika põhiplaan ja läbilõige BÜSTANTSI KUNST 8. Hagia Sophia kirik tähendab pühatevluse kirikut. Kuppel toetud 40 aknale(vahepostile), ehitatud 6 saj. põhiplaanilt pool basiilika ja pool tsentaalehitis. Tänapäeva istanbulis. VIKKLID: kaar toetub vikklitele. 9. Büstantsi mosaiigid(ka Ravennas) kuldse taustaga mosaiik. Ristimärk jeesusel ja tema perel selle ringi sees. Kristus polnud kujutatud habemega.KULD oli teemas VANAVENE KUNST
(too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja algust? V: Jeesus Kristuse sünd. 5. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? V: Pillid olid keelatud. 6. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? V:Piiblist. 7. Mis on psalmid? Kus need kirjas on? V: Heebreakeelsed laulud a.k.a Taaveti laulud. Piiblis. 8. Millal sai ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks? V: Neljas sajand. 9. Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? V: Rooma. 10. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? V: Gregorius Suur. 11
polnud ta sobiv. Antiiktempli kunstiline väljendusjõud koondus välisilmseesse, kuid kristlased panid põhirõhku siseruumidele. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks. 3. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Kohtu- ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. 4. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus 5. Kus asus varakristliku kiriku transept (põiklööv või ristlööv)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Altar 7. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistused või oli neil veel mingi eesmärk? Mosaiigid ja seinamaalid olid igavese tähendusega märgid. 8. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Mosaiikides kasutati sileidaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad
alusmüüris" (Davidson) Õendus kui vanim kunst ja noorim amet Õendus on osa kultuurist ja sotsiaalsete muutuste vältimatu osa ja kohati ka käivitaja Õenduse ajalugu on üks frustratisooni, ignorantsuse ja mittemõistmise ajalugu. Naise emantsipatsiooni lugu Õendus kui inimlike väärtuste väärtustamine ,,Õendus on peegel, milles peegeldub naise positsioon läbi sajandite" (Robinson 1946) Õenduse ajajärgud Ürgajast varakristliku ajajärguni kuni 500 m.a.j Keskkaeg 500-1500 ,,Pime periood õenduses" 1500-1850 1850 aastate rev üleminekuaastad uuele õenduskäsitlusele, kui iseseisvale kutsealale ühiskonnas kuni tänapäevase õenduseni I ürgajast varakristliku ajajärguni Juhtiv filosoofia- religioon ja maagia Kõik nähtused, mida ei suudetud seletada oli vaimude tegevusest lähtuv. Vaime ei saanud lasta domineerida, neid oli vaja maha rahustada.
kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Ahastav naine. u. 3. sajandi Apostel ? 3. saj. keskpaik. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Iisaku ohverdamine. 4. saj. Katakombimaal. Hea Karjane. Galla Placidia mausoleum, Ravennas. u. 425
Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost. Põhineb koorilüürikal, millele lisanduvad näitlejad ja dramaatiline tegevus, ka monoloogid lauldes. Kooriosad seotud tantsu ka pantomiimiga. 6. Milline sündmus tähistab meie aja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 7. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? Pillide kasutamine oli keelatud. 8. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? apostel Pauluse kirjadest. 9. Mis on psalmid, kus need kirjas on? 150 heebreakeelset laulu, neid nimetatakse ka Taaveti lauldeks. Need on kirjas Vanas Testamendis. 10. Millal sai ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks? 4.sajandil. 11. Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Rooma 11. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia?
2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby. Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english. Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal. 1250-1350 dekoreeritud stiil. Võlvi roietestt on tehtud dekoratiivsed ornamendid. Hilisgootika - perpendikulaar Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster. Roietest kujunevad ornamendid. ITAALIAAAAAA gootika ei levinud eriti. Kyllaltki tugevalt oli alles romaani ja varakristliku arhitektuuri stiilid. Firenze toomkirik on gootika ja renesannsi vahepealne. Kupli parast. Ehitusmaterial on põhiliselt marmor. Põhja itaalias poorati erilist tähelepanu tavalistele majadele. SAKSAMAAAAAA Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis. Esimesed kirikud on prantsuse mojutustega. Strasbourgi katredal. Teravkaared olemas ja vertikaalsust juurde antud erinevate detailidega. Kòlni toomkirik ehitatud neogootikas. Alustati 13 saj ja lõpetati 19 saj
/piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt antiikaja tallekandja varakristlik hea karjane jne Sarkofaagid Raaamatuminiatuurid Varakristlik sümboolika Varakristlik sümboolika Värvused HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane alandlikkus reetmine, valelikkus Keha surm ja vaimu (Juudas). Keskajal
· Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust (Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur:
Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud. Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval
Keskaja kultuur on tihedalt seotud juba arhailiste kultuuride võrdsete harudega Kreeka risti). Hiljem, kui türklased vallutasid poolt loodud sümbolite süsteemiga, need vaid teisenevad. Bütsantsi, ehitati neile kirikutele juurde minaretid. Sümbolitena saavad tähtsaks arvud (iga arv tähistas midagi) III romaani kunst alates 10.saj 12.saj kujunes keskus kesk- ja geomeetrilised kujundid, aga ka sõna. Euroopasse. Varakristliku kiriku ehitusstiilis sai määravaks basiilika. 4. Antiikkultuuri pärandi säilitamine sellele rajati oma ARHITEKTUUR kujuneb peamiseks kunstiliigiks (kirikud, kultuur. Vana-Kreeka klassikalise filosoofia alustele sünnib kindlused). Kirikud võimsad, massiivsete paksude müüridega keeruline filosoofilis-religioosne mõttesüsteem skolastika, (kirikutel oli Euroopas sõdade ajajärgul ka kindluse funktsioon)
tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbritses Väljaku( Vatikani) lossifassaadidega ja jätkas Peetri kiriku ehitamist- tegi uue kupliplaani( seda peetakse kõige ilusaimaks maailmas) ja muutis põhiplaani( ehitustöö lõpetati Barokki ajal). Palladino- (1508-1580) teoreetik. Eriti pidas silmas antiiki- sambad ulatuvad läbi 2 korruse- Villa rotanda
kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Kreeka keel on ametlikuks keeleks nii Kreekas kui ka Lõuna-Küprosel, see on üks vanimaid keeli, mis on aluseks maailma mitmekülgseimale kirjandusele. Kreeka tähestik tekkis foiniikia kirja eeskujul ja esimesed kirjamälestised on pärit 7.-8. sajandist eKr. Tänapäeva kreeka keel on otsene järeltulija klassikalisele kreeka keele, mis on nii filosoofia, kirjanduse, evangeeliumite kui varakristliku kiriku keel. Kreeka keelt peab oma emakeeleks 15 miljonit inimest ning võõrkeelena valdab seda keelt umbes 3-5 miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil.
kuulutamisest riigiusuks 4. sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku eksklusiivseks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. 5. sajandist alates muutusid Kristuse elu kujutavad mosaiigid kirikuseinte eelistatud kaunistuseks.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algusest peale sai kristlik kunst mõjutusi nii vahemerepiirkonnast kui ka väljastpoolt seda – niisiis kogu tollase impeeriumi aladelt. 4 2. Varakristliku kunsti põhijooned Nagu juba eespool öeldud, oli esimestel sajanditel pärast Kristust kristliku kunsti loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4. sajandist, kui ristiusk sai ametlikuks. Kuni 4. sajandini oli kogu kristlik kunst käsitööliste pärusmaa. Esimesed kolm sajandit tähendas kristlik kunst hauakaunistusi ja katakombide seinamaalinguid. Kunst oli pigem praktilisest vajadusest tingitud kui esteetilise väärtuse loomise püüde tagajärg
sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat. Näiteks: neli evangelisti Matteust kujutatakse ingli või tuvina, Markus lõvina, Luuka härja või
Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene Peetri kirik oli viielööviline. Ajastu, mis algas peale Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist, kannab nime keskaeg. See ajastu kestis rohkem kui 1000 aastat
-Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas 6)Milline oli kiriku kõige püham paik? -Apsiid 7) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid ainult kaunistused või oli neil mingi muu eesmärk? -Nad seletasid piiblit, sest kõik inimesed ei oskanud lugeda. 8)Millisest materjalisest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? -Tehti erksavärvilistest klaaskuubikustest. Eelistati helerohelist ja kuldsest, samuti ka helesinist ja lillat ookrit. 9)Kuidas kujutati piiblitegelasi?
linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud. Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane. 2. Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks. Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile. 3. Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4. Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi. Kahe läänetorni asemel üks ning loobuti kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid.
Kirikute siseruum muutub avaramaks, vööndkaared lamedamaks, koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaale jõuavad alles hilisgootika perioodil. Inglise hilisgootika nn. perpendikulaarset stiili iseloomustab Golucesteri katedraal, inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge´i ja Oxford`i kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid ning gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, mõnikord oli kesklööv võlvimata ning tornid puudusid, kuid kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal.
Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega. Sel ajal loodi ka Bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis – Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, mis valmis Bütsantsi ja
aegadesse, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis-Ida maadest kui ka Vana- Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. 23. Varakristliku muusika Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid
tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas.
keel ja tekkisid romaani keeled (itaalia, hispaania, prantsuse, portugali); Põhja- Euroopas jäid domineerima germaanlaste keeled ja tekkisid germaani keeled (inglise, saksa, flaami, skandinaavia keeled). - Ristiusu kirik oli sillaks kahe kultuuri vahel. Ristiusu piiskopid olid kõik pärit Rooma aristokraatlikest suguvõsadest. Kirikud ja kloostrid kujunesid kohtadeks, kus jätkus antiikaja mõtlemine ja ladina keel. Varakristliku (varakeskaja) kultuuri tähtsaim saavutus on basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. Sarnaseid hooneid oli ka antiikajal, siis ehitati sellises stiilis valitsejate hooneid ((stoa basilike kr k kuninglik koda). Varasel keskajal keelati kirikutes skulptuuride kasutamine, sest see meenutas paganlikke aegu ja barbarite jumalaid. Lubatud olid vaid freskod. - Õigussüsteemide sulandumine
annaabi.ee 
