” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4
Ristiusu kujunemine. Rooma riik palju rahvaid, usundeid, kõigi nende lubatavus ja kohustus teenida Rooma nn. ametlikke jumalaid ja osaleda nende tseremooniatel. Juutide alistamine Rooma riigi poolt. Juutide seas Messia (Taaveti soost kuninga) ootus, kes taastaks juutide muistse hiilguse. Ennustused ja ettekuulutused valmistasid ette pinna Jeesuse Kristuse tulekuks. Neil oli arvamus, et kristlased on süüdi õnnetustes. Tulemuseks oli varakristlaste tagakiusamine. Varakristlased eraldusid teiste usundite kummardajatest. Tuhande aasta vältel oli kogu inimeste elu, sealhulgas kunstilooming, keskendunud religioonile. Kristlik kirik oli väga tugev, ristiusk oli ühendavaks jõuks kogu Euroopas. Kindel on see, et keskaja leiutised on tähtsad ka nüüdisajale. Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena
Tähtsamad nendest Peetrus ja Paulus. Kristlased moodustasid kogudusi. Kristlasi kiusati Rooma riigis hooti taga kuni 313.a pKr. Piibel on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajatele inspireeritud Jumala poolt. Piiskop on rooma katoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja. Rooma basiilikad said varakristlaste kogunemiskohtadeks. Hiljem muutus see hoonetüüp kirikute arhitektuuris valdavaks. 16. Mis muutus hilise keisririigi ajal? Hilise keisririigi ajale oli iseloomulik : Keisrite piiramatu võim, Senat muutus Rooma linnanõukoguks, ametnikkond oli arvukas. Inimesi hakati elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati järjest rohkem maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites.
on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. [2]. Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse
Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks.Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. Vana Testamendi keel Vana Testament on kirjutatud heebrea keeles, üksikud osad (Jr 10:11; Es 4:86:18, 7:12,26; Tn 2:47:28) on kirjutatud arami keeles. Heebrea keel oli Palestiinas vanal ajal laialdaselt kasutusel, hiljem asendus see pikkamisi aramea keelega. Jeesuse eluajal oligi aramea keel igapäevaseks kõnekeeleks, tõenäoliselt ka Jeesuse emakeeleks. Vana Testamendi ajaloolisus
Ristiusk tekkis Ees-Aasias(palestiinas) I saj. Rooma impeerikumis oli see keelatud kuni 313 a-ni.(ei kummardanud keisreid kui jumalaid,kõik jumala ees võrdsed)-olid julmalt tagasikiusatud Constantinus Suur 380 a. kuulutatu ristiusk riigi ametlikuks usuks. 476 a. Lääne Rooma riigi langemine(keskaja algus) Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst
esindajatega. Et Itaalias oli säilinud Rooma aegseid kunstimälestisi ning antiiki peeti ideaalseks. Seepärast hakati eeskuju võtma antiigist. Renessanss tähendabki taassündi. Huvi antiigi vastu täiendas sellest veelgi põhjalikum tegelemine astroloogiaga. Ükski tolleaegne õukond polnud täielik ilma astroloogita, kes koostas horoskoope ja otsustas, millal on soodsad hetked tähtsate otsuste langetamiseks. Kuigi taunitud varakristlaste poolt, oli astroloogia taaselustunud 12 saj-ks ja muutus peagi nii mõjukaks, et seda sallis ka kirik. Planeedid ja tähtkujud kandsid paganlikke nimesid ja katsed asendada need kristlike alternatiividega ei õnnestunud. Üldiselt usuti, et nad ilmutavad jumala tahet ja nii lepitati astroloogia, astronoomia ja kristlik teoloogia. Sodiaagimärgid esinevad ka renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal
Teadlased on välja arvutanud, et Constantinuse valitsemisaja algul oli kristlasi kogu riigi elanikest umbes 1/10, kuid organisatsiooniliselt olid nad teistest tugevamad. Pärast Milaano edikti väljakuulutamist muutus ristiusk kiiresti valitsevaks usundiks. Kristlased ja Rooma riik Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu
on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse. Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole
kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Väsinud ja pettunud Diocletianus loobus keisrivõimust vastavalt enda kehtestatud korrale ja asus elama sünnimaale rajatud paleekindlusse. Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega. Ristiusu kujunemine Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde
Cicero terminid: CV (Curriculum Vitae), homo novus ehk uus inimene, kelle all Cicero mõtles tõusikut; cui bono- kellele on kasuli, ning harjumuse jõud on suur jne. Lucius Annaeus Seneca jun- filosoof, kuulsa Rooma kirjaniku poeg, isal sama nimega. Oli keiser Nero õpetaja-kasvataja. Keiser Nero negatiivseteks külgedeks oli nartsism (haigaslik eneseimetlemine) ning suurusehullustus (mania krandiosa). Keiser Nero ajal algas varakristlaste tagakiusamine. Keiser Nero tahtis saada eepose kirjutajaks, lasi sellepärast Rooma linna põlema panna, tahtis saada olümpia võitjaks jne. Lasi lõpuks oma orjale end läbi pista. Seneca- valmis olla surmaks, väärikalt vastu võtta oma saatus, pole vaja midagi muuta, tuleb oma kohta tunda, sest elu on lühike, maisel elamisel on vaid üks tulemus- ühiskondlik tegevus. KRISTLUS Rooma ajal tekkis kristlus. Rooma ida provintsides ehk Lähis-Idas
pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule • Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu KRISTLUSE TEKKIMINE • Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku • Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes)
eremiitide ja eraklatega. Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus. Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes´i allikas. Konstantinoopolis on varakristlaste kannatuslugudega seotud kohti. OIKUMEENILINE LIIKUMINE JA TEOLOOGIA Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (19621965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on liberaalne (kirikuuuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis), konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa
marmorist. VARAKRISTLUS. Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast alates saab kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Kristlus oli selleks ajaks eksisteerinud juba üle kolme aastasaja. Rooma riigi äärealadel I saj tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui lääne suunas, jõudes sajandi keskel ka impeeriumi pealinna – Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega. Varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks olid maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Mõningase vahemaa tagant laienesid käigud ühele perekonnale kuuluvateks ruudukujulisteks hauakambriteks, mille seinad ja lagi
ärimuse reeglite mõte: laiendada Templi rituaalide pühadus argiellu, st pühastada Iisrael; kuna just variserid teadis, kuidas seda teha, siis järeldus siit implitsiitselt nende liidripositsiooni nõudlus. Nende sõnum sellest, et on võimalik olla püha nagu preestrid templiteenistuse käigus ilma templit ennast seejuures vajamata, tagas Iisraeli identiteedi sakraalse keskme. UT evangeeliumid on kirja pandud ajal ,mi variserid olid saanud juutluse juhtivaks jõuks ja need peegeldavad varakristlaste võitlus variseridega juhtpositsiooni pärast juutluse sees. Sünagoog kooskäimise koht. Tänapäevases maailmas nagu külakeskus. Kogukondlik elu on organiseeritud selle koha ümber. Peale selle, et sünagoogis aeti kogukondlike asju, toimusid seal ka usulised koosviibimised, ei olnud mõeldud alternatiivina templile, aga seal loeti pühasid tekste ja lauldi. Kui tempel hävis, siis tänu sünagoogidele juutlus säilis. Pole teada, kas neid juba I saj-il oli. Aga II küll
mitmeid arhitektuurimälestisi. 33 VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma riigi äärealadel 1.saj. tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui ka lääne suunas, jõudes sajandi keskel ka impeeriumi pealinna Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega. Kuna kristlasi hakati taga kiusama, siis ei saanud nad koguneda avalikult. Nõnda said varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks nende maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20-25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu ühe meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes olid 2-3 kordsed seinatühemikud kristlaste põrmude jaoks, mis olid suletud kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Teatud vahemaa tagant laienesid käigud ruudukujulisteks ühele perekonnale kuuluvateks hauakambriteks. Neis hauakambrites korraldati surnute mälestusmissasid ning
annaabi.ee 
