Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille rajas prantsuse helilooja Jean-Philippe Rameau oma ,,Harmooniatraktaadiga" (1722). Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti (1685-1757) kirjutas 555 klavessiinisonaati. Need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Giovanni Battista Sammartini (1700-1775) kirjutas esimesena varaklassikalisi sümfooniaid, 3-4 lühikesest osast koosnevaid orkestriteoseid, mille eeskujuks oli itaalia ooperimäng. Samalaadseid sümfooniaid kirjutas ka Johann Sebastian Bachi noorim poeg Johann Christian (1735-1782), kes oli ka edukas ooperilaulja. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel avalõik
Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja Händeliga ühe vanune, ja Händeli mõjutaja Alessandro Scarlatti poeg) tegutses suurema osa elust õukonnaklavessinistina Madridis, kirjutas 555 klvassiinisonaati, need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Milano kapelleister kirjutas esimesi varaklassikalisi sümfooniaid. Varaklassikaline orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne 14 harmoonia. Klassikaline sonaadivorm (millel on kolm lõiku: Ekspositsioon, töötlus ja repriis). Muusikateose vorm tähendab teose ülesehitust. Klassikutel kujunesid välja enamkasutatud kindlad muusikavormid: variatsioonivorm, sonaatallegro, rondo j.t. Samuti suuremad
annaabi.ee 
