Varakeskaegne Euroopa - ühiskonna langus või areng? Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi. Pärisorjuse kujunemine oli üks suuremaid languse märke, sest ilmselgelt oli talupoegade klassil kõige suurem koormus. See ei ole aga jätkusuutliku...
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
Kirjutati umbes 100 aasta jooksul, kuna seda takistasid ka sõjad, katk, Põhja- ja Lõuna-Eesti eraldiseisvus. Tõlkijad ka jagelesid, kellel on õigus Piibel avaldada. Anton Thor Helle oli Jüri kihelkonna pastor, hakkas uurima eesti keele murdeerinevusi ja andis välja ’’Eesti keele grammatika’’, mis sai üldkasutatvaks. Aja jooksul tehti tema versioonist 20 trükki Piibleid. 2.IIRI SAAGAD (SAAGA, FILID, BARDID), JAMES MACPHERSON Iiri saagad – Iirimaa varakeskaegsest kirjandusest on meieni jõudnud keltide saagad ja laulud 2.-7.sajandist. LAULIKUD: Filid – laulikud-jutuvestjad, hõimupealike/kuningate nõuandjad. Jäädvustasid sugukonna ajalugu, müüte ja uskumusi. Bardid – ülistuslaulude esitajad valitsejaile või sangareile. Filide ja bardide looming levis suuliselt kuni 7.sajandini, kui seda hakkasid kirja panema iiri mungad (säilinud üleskirjutused 11.-12.sajand). USK: Ristiusu oli Iirimaale toonud apostel Patrick. Usk mõjutas pisut
Põhjas keedeti soola tahkeks, oodati kuni vesi aurustuks. Lõunas tõsteti vesi madalatesse basseinidesse, kus vee aurustumine jäi päikese hooleks. Järelikult oli sealt pärit sool odavam. "Halle" saksa nimetus, mis näitab, et sellel alal on soola toodetud. Maa-alused kaevandamised jäid artellide ehk professionaalsete kaevandajate tööks, keda maavaldajad tööle palkasid. Kui leiti maaki, kutsusid maaisandad vanematest kaevanduspiirkondadest inimesi tööle. Varajane kaubandus Varakeskaegsest kaubandusest palju ei teata, Vahemerel jätkus pärast Rooma langust kaubandus. Ka Itaalia vajas kaubandust väljastpoolt. Suure osa moodustasid luksuskaubad ülikud olid ainsad, kes suutsid midagi osta, samas kui talud proovisid rahuldada ainult oma vajadusi. Luksuskaubad pärinesid Oriendist, araablaste vallutused tõid idamaa kaupa Euroopale lähedale. Sellised kaubad on väikesed ja kallid neid on lihtne transportida, aga väärtus on suur
annaabi.ee 
