äärmusi. Ta pidas sellise riigi näiteks Spartat, kus oli olemas tugev ja suur keskklass ning selliselt olid tasakaalustatud kaks jõudu: 1. vähesed, kes olid tugevad rikkuselt, sünnilt, positsioonilt ja hariduselt, 2. paljudest tulenev arvuline jõud. Stabiilsuse saavutamiseks oli vaja need kaks jõudu omavahel tasakaalustada. Türannia ja demokraatia olid tema arvates kõige pahelisemad valitsemise vormid. Oligarhia ja demokraatia on mõlemad enesekesksed sellepärast, et nad keskenduvad varajagamisele. Voorustekäsitlus. Inimese elu eesmärk on "õnnelik elu". Õnnelik elu saavutatakse vooruslike tegudega. Linna või riigi kodanik on Aristotelese arvates vaid need, kes osalevad poliitiliste küsimuste üle otsustamisel, selleks peaks neil olema vaba aega ja nad ei tohi teha lihtsaid töid. Kui kodanik hakkab tegema töid, mida peaksid tegema käsitöölised ja orjad, siis see ei ole vooruslik, vastupidi, nii tehes kaob erinevus isanda ja orja vahel ning isanda voorus kaob
Parim võimalik riik: A. Väldib nii demokraatia kui oligarhia äärmusi. Äärmusi vältivaks pidas näiteks Spartat, kus oli... B: olemas tugev ja suur keskklass ning selliselt olid tasakaalustatud kaks jõudu: 1. vähesed, kes olid tugevad rikkuselt, sünnilt, positsioonilt ja hariduselt, 2. paljudest tulenev arvuline jõud. Stabiilsuse saavutamiseks oli vaja need kaks jõudu omavahel tasakaalustada. Oligarhia ja demokraatia on mõlemad enesekesksed sellepärast, et nad keskenduvad varajagamisele. Keskklass pole väga rikas ega liiga vaene, ei kaldu liialt valitsema ega valitsemisest loobuma. Rikkad ei õpi kunagi olema valitsetud, vaesed aga on liiga radikaalsed... Oligarhia leiab, et voorus võrdub rikkusega ning linna eesmärgiks (teloseks) on kaitsta rikkust. Demokraatia leiab, et voorus võrdub varandusliku võrdsusega ning linna telos on poliitiliste õiguste jagamine rikkusest sõltumata. Käsitlus kodanikust
annaabi.ee 
