Kergetööstus Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Kergetööstus hõlmab umbes 30 allharu, mille hulka kuuluvad rõiva-, naha-, trikoo-, jalatsi-, karusnaha-, lina- jms tööstus, kõige suurim on testiilitööstus. • Pikka aega valmistati kangaid, rõivaid ja jalatseid kodus, kus iga perekond tegi seda, mida vajas. • Alles hilisagraases ühiskonnas tekkis käsitööndu, kus tooteid hakati valmistama tellimuse alusel. • Varaindustriaalses ühiskonnas arenes kergetööstus manufaktuuridena, hilis industriaalses ühiskonnas vabrikutööstusena. • Industrialiseerimine sai alguse Manchesteris puuvilla töötlemisega. • Aja jooksul on kergetööstuse paigutust mõjutanud tegurid muutunud • XVII saj söetööstuse arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda, kus oli vaba ja odav tööjõud. • Tänapäeval on kergetööstus toiduainetööstuse kõrval üks laiema
Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud, uued tootmisviisid, tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti aurikud ja aurumasinad ning kivisüsi; tööd hakkasid tegema masinad ja tekkisid vabrikud.
annaabi.ee 
