Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
saanud.
Suuremad eesti raskeveohobuste kasvatajad on Andres Supp (41 hobust), Rene Tarum (13
hobust), Jüri Pertel (kaheksa hobust) Ida-Virumaal ning Ande Arula (10 hobust) ja Viktoria
Kaasik (kuus hobust) Pärnumaal.[1]
Eesti raskeveohobuse kasvatajatelt uurides, mida nad kõige rohkem selle tõu juures hindavad,
on nad vastanud, et see, et nad on suured, hästi käsitletavad, hea tervisega, rahulikud ja
nendega on hea kootööd teha, ükskõik, mida tehes, kas turismis vankrihobusega, harrastajana
sadulas, põldu kündes või metsas palki väljavedades. ER on üks kaunis, suursugune ja
universaalne tõug hobusepidajale. Tõu kasvatamise alustamist on algatanud kõik erinevalt,
näiteks üks aretaja Viktoria Kaasik alustas tõu kasvatamisega sellepärast, et soovis osta oma
tallu suure ja tugeva hobuse. Ja kuna ER hobune oli temale ainuke, mis tema kriteeriumitele
vastas, siis oli otsus kerge tulema. Ta vastas Viktoria maitsele ja ootustele. Ja peale 13aastat