} Käitumishälvete klassifikatsioon jätkab arengut } Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3.
toonud, et agressiooni ja temperatuuri vahelised seosed on tugevamad afektiivse agressiooni puhul, mille eesmärgiks on teisi kahjustada kui instrumentaalse agressiivsuse puhul, kus agressiivsust rakendatakse mingil muul eesmärgil (nt röövimine vms). - Rahvarohkus (crowding) suurem inimeste hulk võib tõenäolisemalt põhjustada agressiivsust (nt jalgapallifännid, baarikaklused): stress ja ärevus suurenevad. Uuring, kus vaadeldi vanglapopulatsiooni: mida rohkem inimesi, seda enam tundsid kinnipeetavad rahvarohkuse- efekti, samuti tajusid nad rahvarohkuses suuremat agressiivsust ja vastasid samaga muutusid agressiivsemaks. - Müra soovimatu müra/kära suurendab agressiivsust, kuna inimese keskendumisvõima väheneb ja see tekitab frustratsiooni. Sotsiaalne ebavõrdsus - Relatiivne deprivatsioon iniviid või grupp tunneb end ebaõiglaselt ebavõrdses