Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
Selline, mõistmise saatel isegenereeritud
ülevus on veelgi kantlikult ülevam kui Kant ise ülevust ette kujutas.
Ent Batrian, kes on lahti öelnud ilusast elust ja kaunitest vaadetest, kinnitab siiski, et tema meelis
rullub lahti just seesama petlik-ülev vaade, mida laserprojektor surmaminejaile projitseerib, mitte
kõigeülevam kannatuste vaade. Mikspärast nii?
Nikolai Baturin: Timukas oli Batriani sõber. Tema kui laevastiku diviisiülem pandi sööma vangla
erisööklasse koos vanglapersonaliga. Seal ta tutvus Timukaga ning neist said südamesõbrad, sest
nad olid mõlemad sügavad inimesed, rääkisid vähe ja sügavaid sõnu. Lõpuks ei tahtnud Batrian
sõbrale pettumust valmistada. Timukas kui sõber ei saanud jätta küsimata, miks ta nägu nii
helendas, miks ta muutus äkki nii õnnelikuks. Ta küsis ju veel lõpus Batrianilt: mida sa seal näed?
Ta vastas – romaan lõpeb sellega: “Sõnajalg kivis.“ Nüüd ta lõpuks nägi, et ta lõi selle, mida ta
otsis, iseendas
annaabi.ee 
