retsidiivsusriski. Kõige tulemuslikumaks on osutunud kognitiiv-käitumuslikud meetodid (emotsionaalsete reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luua paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast
retsidiivsusriski. Kõige tulemuslikumaks on osutunud kognitiiv-käitumuslikud meetodid (emotsionaalsete reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luu paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka
retsidiivsusriski. Kõige tulemuslikumaks on osutunud kognitiiv-käitumuslikud meetodid (emotsionaalsete reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luu paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka
annaabi.ee 
