Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud. Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.) Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad (uurijad, prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit- nokauti lööma. Retsidivistide eesti släng:kalaatuškad-mängukaardid, habaarik-suitsu koni, sahtel-suu jne. Tõenäoliselt ei õnnestu siiski mitte kunagi kuritegelikku subkultuuri kaotada, kuid võimalik on kuritegeliku subkultuuri mõjusid vähendada ja hoida neid kontrolli all ja muuta trende kuritegelikus subkultuuris.
Erinevalt Chepatiidist on Bhepatiidi vastu võimalik vaktsineerida,et nakatumist vältida. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse(tasuta): * imikud *13aastased lapsed ,keda pole imikueas immuniseeritud *arstiteaduskondade üliõpilased, meditsiinikoolide üliõpilased *päästeteenistuse töötajad,politseinikud,vanglaametnikud, kaitseväelased *teised tööalased kõrgendatud riskiga inimesed Iga soovijail on õigus vaktsineerimisel,kuid omal kulul. Lisaks vaktsineerimisele on ravimiseks ka teine võimalus mis on sama mis Chepatiidi puhulgi:interferoonravim ja ribaviriin. MIS ON VIIRUSLIK A HEPATIIT? Ahepatiidiviiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega,
Lisaks võib määrusega keelata lühiajalise kokkusaamise, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise, lühiajalise väljaviimise.45 Lisaks siseriiklikule eelvangistuse normatiivsele korraldusele on vahistatute õigusi ja elukorraldust käsitlenud ka Euroopa Nõukogu minitrite komitee oma soovituses Rec(2006)2 ,,Euroopa Vanglareeglistik"46 (EVR). EVR punkti 95.3 kohaselt peavad vahistatutega tegeledes vanglaametnikud juhinduma reeglitest, mis kohalduvad kõikidele kinni peetavatele isikutele ning võimaldama vahistatutel osaleda erinevates tegevustes, mida antud reeglid võimaldavad. EVR punktist 25.2 sätestab olulise põhimõtte, mille kohaselt kinnipidamisreziim peab võimaldama kinni peetavatel isikutel viibida võimalikult palju aega väljaspool kambreid tagamaks piisava sotsiaalse suhtluse. Antud punkt küll käsitleb sõnastuse 45 Sootak, J
ühepoolset muuta – kui seal on kirjas tööülesanded, siis on tegemist lepingu olulise osaga ja ei saa ühepoolselt muuta. Töösisu on TL osa ja seda saab muuta vaid poolte kokkuleppega. 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg (tegelikult alati kirjas) - enne 2009 pidi tööandja pidama tööraamatut, eesmärk lugeda pesioniõiguslikku staaži, probleem oli varem pensjonile saamine (ballettitantsijad, vokaalsolistid, vanglaametnikud, trolli- ja trammijuhid, erivajadustega inimeste põetamine) 5. töötasu, selle arvutamise viis (tk või aeg) ja maksmise kord; palgapäev (kindel päev, ei tohi olla vahemik); maksud ja maksed (need viis peavad olema kindlalt määratletud) - töötajal (tulumaks, kohustuslik pensjonikindlustusmakse 2%, töösuskindlusdus 1,6% - tööandjal (sotsiaalmaks 33%, tööstuskindlustusmaks 0,8%) - makse ei peaks %-liselt sätestama, võivad muutuda. 6