Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla. Vanglateenistuse käsuliini saab vaadelda joonisel 1. Joonis 1. Vanglateenistuse käsuliin1 Harku ja Murru vangla asub Harku vallas ja on kinnine ühiselamu- ja kambervangla ning avavangla, mis asub kahel territooriumil: Harku ja avavangla territooriumil. Vanglakohtade arv on 304, kus paiknevad nais- ja meessoost süüdimõistetud isikud. Vangla koosseisus on 125,2 teenistuskohta, sealhulgas 86,4 vanglaametniku ametikohta.2 Tallinna vangla asub Tallinas ja Maardus. Tallinna vangla on kinnine kambervangla 1 Vanglateenistuse käsuliin. http://www.vangla.ee/6150 2 Harku ja Murru vangla. http://www.vangla.ee/41381 4 eelvangistushoonetes ja kinnine ühiselamu tüüpi vangla vangistussektsioonides. Vanglakohtade arv on 1020, kus paiknevad mees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud ning meessoost täiskasvanud süüdimõistetud
märgitud aadressil. 4 3. Tartu Vangla direktori 12.06.2013. a käskkirjaga määrati kinnipeetav K. vangla majandusosakonda tööle koristajana. Vanglaametnik R. andis 14.06.2013 kell 02.00 K.-le korralduse tööle asuda. K. keeldus tööle asumast, sest tema hinnangul on öösel töötamine õigusvastane. Vanglaametniku R. korralduse eiramise tõttu määrati K.-le Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku S. 10.07.2013. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitus. K. on seisukohal, et ta ei pidanud vanglaametniku R. korraldust täitma, sest see oli HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine. Lisaks leiab K., et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul S. puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses
Tõnis Elling, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli juhataja- lektor; Katrin Vassar, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala II kursuse õppegrupi FS120 üliõpilane. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Justiitskolledž: "Justiitsministeeriumi üks eesmärke on muuta Eesti vanglasüsteem usaldusväärseks ja turvaliseks. Ühiskonna usaldus vanglasüsteemi suhtes eeldab oma tööd väärtustavat professionaalset vanglaametnikkonda. Vanglaametniku töö tänapäeval pole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jm. Neid asju tundmata pole võimalik saavutada seda, et inimesed lahkuksid vanglast teadmiste ja arusaamadega, mis lasevad neil elus hakkama saada. Vanglaametniku töö nõuab kõrget moraali ning õiglus- ja missioonitunnet. Kui tahad anda
sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole lõplik, sest pole veel otsustatud, kas distsiplinaarkaristus määratakse või mitte. 11. OÜ Toasoojus pöördus Konkurentsiameti poole taotlusega kooskõlastada soojusenergia
21 Tulenevalt sellest võimaldatakse neile kaks korda poole aasta jooksul pikaajalisi kokkusaamisi. Samuti on neil lubatud kasutada isiklikku riietust ja voodipesu ning neil võib kambris olla raadio ning televiisor või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese. Eelnev aga on seatud sõltuvusse konkreetse vangla sisekorraeeskirjast22 ning vangla julgeoleku kaalutlustest. Tavalist karistust kandvad kinnipeetavad peavad vastavalt VangS §-le 46 kandma üldjuhul vanglariietust. Siiski, vanglaametniku loal, kui see ei riku sisekorraeeskirju, võivad nad kanda ka enda riideid. Tulenevalt VangS § 31 lg-st 2 võivad ka nö tavalised kinnipeetavad omada sarnaselt karistusjärgselt kinnipeetavatele isiklikku raadiot või muud vaba aja veetmise vahendit. Siit järeldub, et karistusjärgselt kinnipeetavatele ei olegi tagatud nö suuremaid õigusi kui tavalist karistust kandvatele kinnipeetavatele. Kuna aga karistusjärgselt kinnipeetav ei ole kinnipidamisasutuses karistuse kandmiseks, ei ole
annaabi.ee 
