Euroopa ja Eesti õigusajalugu
19 saj kasutati seda
süsteemi peaaegu kogu Euroopas, st. vaid isolatsioonireeglite rangusaste oli erinev. Need kehtisid kas
kohe algusest kõigi kohta või olid progresseeruvad nii, et vang oma hea käitumisega võis välja teenida
oma viimise kõrgemasse klassi, millel olid suuremad eelised, sh. ka teiste vangidega koosolemine.
Veel oli olemas ka Iiri progressiivsüsteem, mis oli 19 sajandi kohta kujunenud väga eeskujulikuks
resotsialiseerimismeetodiks. Vangistusaeg lõppes vabas asutuses, mida ei valvatud üldse või valvati
vähesel määral. Kinnipidamisasutuse kõrval püüti ``mõjutatavaid`` resotsialiseerida ka tingimisi
vabastamise ja tingimisi kohtuotsuse määramisega. Need mõlemad olid instituudid, mida hakati
rakendama sajandivahetusel. 19 saj i tekkis probleem, mis näis ühendavat kõiki vabadusekaotuse
vorme. Isoleerimise korral riskiti sellega, et vangi kohandamine ühiskonnaga raskenes. Kui aga
annaabi.ee 
