Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vagunites raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid mõlemad vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel
laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema
väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja
Punaarmeelaste ja NKVD/NKGB hävituspataljonide poolt mõrvati hulgaliselt tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu. Massiküüditamine 14.juunil 1941. aastal. 1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Valdav enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. a vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. a vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000. 11. 1940.a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale mitmeid hüvesid. Kas nendest lubadustest peeri 1940. ja 1941. a kinni? Esita iga lubaduse kohta kolm näidet. Lubati kindlustada rahva õigusi ja vabadusi: Ei peetud kinni: a)riigivolikogu valismistel ajal tõrjuti kõrvale kõik rahvusliku opositsiooni esitatud Kandidaadid.
Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. B- vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema
lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid (GULAG-i laagrid) üha uue “materjaliga”. Nõukogude majandus hakkas suurel määral sõltuma GULAG-i laagrites tehtavast orjatööst. Represseeritute arvu ei tea keegi, kuid neid oli kümneid miljoneid (võib- olla isegi kuni 40 mln surnut, rääkimata vangistatutest-sunnitöölistest). 1950.aastate alguseks oli Stalini poliitika viinud Eesti põllumajanduse täieliku krahhi äärele. Uus NSVL juhtkond pööras põllumajandusele rohkem tähelepanu, suurendas selle majandusvaldkonna finantseerimist ning tühistas varasemaid kolhoosidele üle-jõu käivaid kohustusi. Eesti NSV-s tõi see enesega kaasa: A) Vähendati kolhooside kohustuslikke müüginorme. B) Tõsteti riiklikke varumishindu. C) Alates 1950
15 Kohalike juudi koguduste juhtide sõnul ei puudutanud varade tagasisaamise protsess nende kogukondasid, sest enamik sõjaeelseid usuhooneid oli renditud, mitte nende omandis. Suur reede, esimene ülestõusmispüha, jõulud ja esimene nelipüha on riigipühad. Usuvabaduse piiramine : Valitsuse poliitika ja tegevus soodustas üldiselt usuvabaduse praktiseerimist. Usulistel põhjustel vangistatutest või kinnipeetutest ei ole teada antud. Sunniviisiline usku pööramine: Puudub teave sunniviisilise usku pööramise kohta. Uus seadus ei lase usul kooli imbuda Kuigi mahuka haridusreformi algatav seaduseelnõu kohustab gümnaasiumis kas või ühe õpilase soovil usundilugu õpetama, ei saa see noor õigust kristlikule kasvatusele, vaid üksnes riiklikult kinnitatud religiooniõpetusele. Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid
annaabi.ee 
