võõrriigi armees. Punaarmees sõdisid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuna oli vähe neid kes oleks vabatahtlikult Nõukogude Liidu poolt sõdinud. Nõukogude võimude poolt välja kuulutatud sundmobilisatsiooni käigus võeti Punaarmeesse umbes 33 000 eestlast, kes rinde asemel viidi töölaagritesse Uuralites. Mobiliseerituid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsavarumisel. Nõukogude võimuorganid moodustasid Eestis hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, raudteid ja talusid. Hävituspataljonidesse kuulus kommunistide ja nõukogude aktivistide kõrval ka mobiliseeritud töölisi ja kutsealuseid. Alles 1942. aasta teisel poolel, kui oli näha, et sõjaõnn hakkas sakslastele selga pöörama, koondati
otsust. 1941 aastal Eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Vägapaljud eestlased mobliseeriti Saksa sõjaväkke.Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vasta koos soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000inimest loodi jalaväe rügemend 200. NSVL evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 330000 mobiliseeritud kutseakust. Neid ei saadetud mitte tegevarmeese, vaid ehitusptaljonidesse. Sisulist oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimiustesse sattunud inimesi sunniti tööle pealmiselt metsa varumisel. Ühe talevega suri kunratuse tagajärjel peaaegu 1/3 mobiliseerituist. 1944a lõpus. Saadi luba rahvuslikeväeosade refromeerimiseks Nõugude tagalas.Loodi Eest laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuseid oli 2 viisi. 1942a dets-1943 jaanuaris. Velikki-Lukki all, kus osaleti sisepiiramisel