"vangikolonnis" - 1 õppematerjal

Kirjand - Molotovski vangilaager

saanud sedagi, kuna sööki lihtsalt ei jätkunud) ja see söök mida pakuti oli äärmiselt vilets. Aga kuna peale pikka tööpäeva oli kõht väga tühi, siis ma ei hoolinud sellest, kuidas see toit, mida sõin maitses, peamine oli, et see toidaks ja annaks jõudu. Laagris, kus mina olin toideti sõjavange nõgestest keedetud rokaga, kus 1000 mehe kohta oli ette nähtud 7kg tursakala. Poolenisti hallitanud leiba anti päevas umbes 300g koos veega. Oli üsna tavaline, et tööpostil või vangikolonnis liikudes mehed nõrkusest minestunult maha kukkusid. Ka meie olmetingimused olid väga viletsad, enamus elust peale töö kulges paljastel narilaudadel, mis olid määrdunud ja kuna magamiseks ei olnud ette nähtud madratseid ja voodiriideid, siis tuligi magada paljastel laudadel. Osa vangidest laotasid laudadele igapäevaselt seljas olnud tööriided aga nii oli veel ebamugavam magada, kuna riided olid peale pikka tööpäeva väga määrdunud ja vahest ka märjad. Aga kuna peale 12 tunnist