Avalikuks muutunud vastupanu lõpetati NSVL poolt 1984. 1972 moodustati ÜRO. Noored: ENSV pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel ja 1940. aasta oktoobrikuus alustati pioneeride oma ajakirja "Pioneer" välja andmist. Peale ajakirja oli eesti pioneeridel ka ajaleht "Säde." Pioneeriks olemisele eelnes algklassides oktoobrilapseks olemine ja peale poineeriks olemest võis astuda komsomoliks.Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt keegi õpetaja, kes oli vanempioneerijuht. Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu. NSV Liidu pioneeridel oli kohutus koolis kanda pioneerimärki, millel oli kujutatud Lenin ja selle all pioneeride deviis vene keeles. Peale märgi kandsid pioneerid ka punast kolmnurkset kaelarätti.
öölõkke juurde. Kiilike ütles: "Lörri läks see ilus plaan. Kes oskas arvata, et nad ise otsima hakkavad. Aga kella tuleb ikka helistada. Mine tea, kuhu nad muidu jooksevad." Ja me tõmbasime kaks korda spinningunöörist, mille peale kostis tilltill. Õpetaja Pauksaar tundis selle hääle ära ja läks hulga rõõmsamaks. Ta ütles: "Näete, nad pole kuigi kaugele saanud. Pimedas metsas on jalgratas ainult tüliks." Ja kõik jooksid metsa kammima, ainult vanempioneerijuht mitte, sest tema ei leidnud pimedas oma kingi üles. Aga meie Kiilikesega istusime lõkke ääres, kuulasime, kust hääled kostavad, ja tõmbasime vajaduse korral kella. Nüüd ma olengi kõik nii ära rääkinud, nagu oli. Ja et me ei tahtnud midagi paha, vaid hoopis õpetajate töökoormat kergendada. "Öine häire on meeldejäävaim sündmus pioneerilaagris," kirjutas ajaleht "Säde". Millest meie ka juhindusime
õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul. Sisukord Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu...............................................................................................2 Kõpu hariduselust...............................................................................................................3 Väljavõtteid kooli kroonikast....................
Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul. Raketisaluudi saatel heiskavad sümboolse võidulipu Karl Õunap ja hukkunud partisani isa Ivvo Ama. Siidne lõpp lööb tuules lehvima ja kõlavad pidulikud riigihümni helid. See oli ammu ... Need mälestused Kõpu valla koolidest ja koolielust on Kõpu inimestelt kogunud ja kirja pannud Ants Vihman 1926 aasta suvel. Tõnis Jürisson (86), sünd 1840 a. Upsil, isatalus
annaabi.ee 
