rahvakohtunikud on vandekohtunikele nõuandjad. Miks on vaja rahvakohtunikke? Nt raskete otsuste tegemisel (eluaegne vangistus) aitavad otsustamise kergemaks teha. Kas rahvakohtunike kasutamine aitab kaasa ja annab õigusemõistmise tavaliste inimeste kätte? Kui inimesed tunnevad, et õigusemõistmine on nende käes, siis ka usaldatakse seda süsteemi rohkem. Kas rahvakohtunikud (2 rahvakohtunikku) saavad teha otsust, mis erineb vandekohtuniku (1 kohtunik) seisukohast? Kui 2 rahvakohtunikku on üksmeelel ja neil on kõik kohtunikele kehtivad õigused ning nad on enamuses (neid on 2), siis nad saavad küll teha ise otsuse. Vandekohtul ei ole vaja midagi põhjendada miks mingi otsus tehti. Meil, siin Eestis, peavad kohtunikud oma otsuseid põhjendama. Kriminaalasjades on edasikaebamine piiratud. Kui isik on süüdi mõistetud, siis edasi kaevata ta ei saa ning see tuleneb vandekohtusüsteemist.
Stern Stern lõi eraldi ajakirja (+1903) 1906 -- üldse esimene ajakiri mis puudutab rakenduspsühholoogiat (artiklid ütluste psühholoogia kohta). Marston Keegi W. Marston oli ameerika juristidele ja kohtusüteemile vastuvõetum kui see eelmine, uuris eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi
Milli jaoks on eluliselt tähtis, et hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides. Siin kasutab ta analoogiat vandekohtuga: [Kodaniku] hääl ei ole asi, mille puhul tal on valikuvõimalus; sellel pole tema isiklike soovidega rohkem pistmist kui vandekohtuniku otsusel. See on rangelt kohustuse küsimus; ta peab andma selle vastavalt oma kõige paremale ja kohusetundlikumale arusaamisele avalikust hüvest. (Esindusvalitsus, 299) Siin näeme reaalse vandekohtuteenistuse täiendavat tähtsust osaluse vormina. See kasvatab hääletajaid, andes neile äärmiselt puhastatud ja kontsentreeritud kujul õppuse demokraatia alal. Milli paneb muretsema mõte, et hääletaja võib anda "alatu ja pahatahtliku hääle ... lähtudes hääletaja
annaabi.ee 
