läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata
bürokraatlikus süsteemis olemas. Bürokraatia toimib vaid bürokraatia enda pärast. Kui lõpuks märgatakse, et K. on kohale jõudnud, siis kõigepealt tehakse talle märkus, et ta on üle tunni aja hiljaks jäänud. Kummaliseks teeb sellise märkuse tõsiasi, et K-le ei öeldud, mis ajaks ta peab kohtusse ilmuma, samuti see, et tema tulekut ei panda esialgu tähelegi. Järgnevalt näitlikustab Kafka kohtuinstitutsiooni üldist toimimist ja suhtumist. Kohtus toimiks just kui vandekohtunike süsteem, kes jagunevad kahte leeri: ühed on K. poolel, teised tema vastu. Hiljem aga selgub, et mõlemad pooled on siiski tema vastu. K. püüdis olla võimalikult aus, kuid võttes protsessi endiselt huumoriga, suhtus ta tobedasse süsteemi üleolevalt ja irooniliselt. Igatahes lahkus K. kohtust teadmisega, et ta on oma parima võimaluse käest lasknud. Kolmandas peatükis on kätte jõudnud järgmine pühapäev, mil K. otsustab uuesti kohtusse minna
rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). M is on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale. Juhul kui see puudub, vaatab läbi kõik apellatsioonid,
rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). Mis on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale. Juhul kui see puudub, vaatab läbi kõik apellatsioonid,
tema hääl valimistel). Hiljem, 1892 võeti vastu ka uus linnaseadus, sellega tugevnes riigi kontroll linnade juhtumises. Balti provintsides justiitsvallas algasid suuremad ümberkorraldused 1880. aastate lõpus. (justiitsreform). See puudutas eelkõige kohtuasutusi, ´korraldati ümber vene eeskujude järgi. Võeti vastu uued protsessiseadustikud (kriminaal ja tsiviil protsessid). Mis aga balti provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem. Balti provintsiaalseadustiku kaks esimest osa pmst muutusid kehtetuks justiitsreformi käius. Balti Eraseadus aga kehtis edasi suures vallas veel. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti provintsiaalõgusega ei tegelenud ei rootsi ega saksa ülikoolid, niiet kui 18 saj keegi isik sai kohtunikuks, siis oma vajalikud oskused pidi ta omandama töö käigus. 18. sajandil kohtus töötamine ei eeldanud eriharidust (olid kas linlased või rüütelkonna liikmed jne), ei
mängukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mõistliku kahtlemise klauslit.Teatavaid näotüüpe seostatakse hindajate poolt reeglina kõrgema sisendatavusega kui teisi.Siiski on nende uuringute tulemused sagely vastuolulised.Vandekohtunikel kujuneb arvamus süüdistatava kohta pikaajalise,sagely nädalaid või rohkem ,mil süüdistatavat korduvalt jälgitakse ja kuulatakse.Teises uuringus jõuti järeldusele,et vandekohtunike ideoloogia ja vastutuse hindamise eelistus seletab ainult 10%kohtuotsuse varieeruvusest. 20.sajandi algusest on teada esimesed psühholoogid,kes leidsid rakendamist kriminaal-justiitssüsteemis Ameerikas. 3.küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi: eelteaduslikku,filosoofilist ja teaduslikku.Igale neist vastavad omad seisukohad ja saavutused kriminaalse käitumise uurimisel ja seletamisel
Lenini isa kubermangu rahvakoolide inspektor, Kerenski isa kubermangukooli direktor. Pojad ilmselt varem tuttavad polnud, vanusevahe 11 a. Kerenski lõpetas 1904 Peterburi ülik õigusteaduskonna, asus tegutsema advokaadina. Tema karjäärile pani alguse 1905 revol mahasurumine, temast sai õige kiiresti üks kõige otsitumaid kaitseadvokaate, kes osales revolutsionääride ja pahempoolsete poliitikute vastu peetud protsessidel, sai kuulsaks kui tõeline kuldsuu. Oli vandekohtunike kogu, hea oraator läks hästi peale. Tema tuntus kaitseadvokaadina kasvas kiiresti, kutsuti osalema mitmetes organisatsioonides, 1912 valiti esseeride varinimekirjas riigiduuma liikmeks, seal tõusis nn trudovike fraktsiooni etteotsa (kõik tollases Riigiduumas olnud vasakpoolsed saadikud). Sai näidata oma kõnemehe andmeid ka Riigiduumas kritiseerides valitsust ja esitades nõudmisi jne. I ms aastatel tema kuulsus levis plahvatuslikult. Veebruarirevol puhkedes sai Kerenski karjäär veelgi
annaabi.ee 
