2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3
· Audiitorkogu põhikiri · Auditeerimiseeskiri · Audiitorkogu üldkoosoleku otsused · Audiitorkogu juhatuse otsused Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kõik majandusaruannete seisukohalt ja olulised tegevusvaldkonnad. Audiitortegevuse seadus sätestab: 1. Majandusarvestusalase audiitortegevuse õiguslikud alused 2. Vandeaudiitorile ja vandeaudiitorühingule esitatavad nõuded 3. Vandeaudiitori ja vandeaudiitorite ühingu tegevuse õiguslikud alused ja vastutus 4. Atesteeritud siseaudiitorile ja avaliku sektori audiitorile esitatavad nõuded 5. Siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes (Selle seaduseni reguleeris vana ainult välisaudiitorite tegevust). 6. Auditi ja ülevaatluse kohustus, auditi komitee tegevuse alused ja siseaudiitorite õigus kutsetegevuseks. 7
töötulemustega ning need aktsepteerinud; 8) materjalid, millest nähtub suhtlemine auditisse kaasatud 3ndate isikutega; 9) v.audiitori ja kliendi kokkulepped omavahelise kommunikatsiooni kohta; 10) koopia rp.aruandest, mille kohta aud.ettevõtja avaldas arvamust. 26.10 Audiitorteenuse osutamine Audiitorteenus sisaldab 3 subjekti: tegevusloaga audiitorettevõtja, omanik või avalikkus, vastutav osapool (nt: juhatus). Vandeaudiitori kutsetegevus ehk audiitorteenus on kutsetegevusena kindlust andva või seonduva audiitorteenuse osutamine. Kindlust andev audiitorteenus on: audit, ülevaatus või muu kindlust andev auditi teenus. Seonduv audiitorteenus on audiitorteenus rahandusinfo koostamiseks või kokkuleppeline toiming rahandusinformatsiooni osas. Vandeaudiitor saab kutseteenust osutuda vaid audiitorettevõtja kaudu. Vastavalt seadusele on audiitorteenuse osutamise õigus audiitorettevõtjal oma nimel kui tal
3. Avastamisrisk mis seisneb selles, et kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu ei avasta audiitor olulisi vigu. See on ainuke risk, mida audiitor ise otseselt saab mõjutada. Mida suuremad on kaks esimest riski, seda suurem on audiitori töömaht riskideavastamisel. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk mis kujuneb eelnevate osariskide koosmõju tulemusena. Mõisted 12.11.2010 Audiitor vandeaudiitor. Vandeaudiitori kohta sätestatud kohaldatakse ka audiitorettevõtjale. Vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami, raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kellele rahandusministi otsusega on antud vandeaudiitori kutse, ning kes on andnud vande. Avalikusektori vandeaudiitor vandeaudiitor, kes on sooritanud kutseeksami avalikuõiguse eriosa, ning kellele rahandusministri otsusega on antud avalikusektori vandeaudiitori kutsetase.
Dividendi väljamaksmine Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. 2.3. Aruandlus ja kasumi jaotamine Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 8 Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile (kui audiitorkontroll on kohustuslik). Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule/osanikele. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele/osanikele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule. Majandusaasta aruande allkirjad
, ), ( , , , , , , , ), , , . 63. . () , : 1) , ( ); 2) ; 3) ( , ; ) 64. . : , . . , , : (.6 ) · , , ( , , , , ..); · , , ; · , ; ; · ; · , ; · , , 65. - . , , , , 8 « ». : 1. - Vandeaudiitori aruanne SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE 2. -ERIOTSTARBELINE RAPORT, , , , (, , , - .) 66. . . . : - VANDEAUDIITORI ARUANNE) - , : , ; : (juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas); - (audiitori kohustused); -: , , ; ( , !) - (kajastab ...raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt...
ettepaneku osanikele, kinnitavad koostamist esitab juhatus selle (majandusaasta aruande) ning osanikud viivitamata audiitorile.Juhatus kasumi jaotamise ettepaneku esitab majandusaasta aruande, üldkoosolekule. vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Väljaarvamine äriühingust Osaniku saab välja arvata Aktsionäri ei saa välja arvata Liikme saab välja arvata Täisühing Usaldus-
Presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident. President valitakse kolmeks aastaks. 4. Revisjonikomisjon kontrollib Audiitorkogu majandusaasta aruannet. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. 5. Järelevalvenõukogu on Audiitortegevuse seaduse alusel loodud Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Järelevalvenõukogu on seitsme- kuni üheksaliikmeline haldusorgan, kes täidab kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid. Audiitortegevuse seadus Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite
b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) lubab asutuse sees edasi volitada, HMS § 8 lg 2 alusel on asutuse siseselt volitatud tegutsema haldusorgani nimel. Seega tegemist on haldusaktiga ning pädevus on olemas. 6 3. Audiitortegevuse seaduse kohaselt antakse vandeaudiitori kutse kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale Audiitorkogu ettepanekul rahandusministri otsusega. Rahandusminister andis käskkirja, millega delegeeris vandeaudiitori kutse andmise otsuste tegemise Audiitorkogu presidendile. Audiitorkogu president tegi otsuse, millega omistas A-le vandeaudiitori kutse. Kas otsuse tegi pädev organ? RK 3-3-1-72-06 Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A
17.Mis on tekkepõhine arvestus? - tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud 18.Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja? Raamatupidamiskohustulane 19.Bilansi põhivalem varad = kohustused + omakapital 20.Kasumi leidmise põhivalem(majandustulemus) Kasum = tulu kulu 21.Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamis aastaaruannest ja tegevuaruannest. Lisanduvad vandeaudiitori aruanne ja kasumijaotuse ettepanek. 22.Kui pikk on majandusaasta? 12 kuud. Erandiks mitte üle 18 kuud. 23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne? Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine)
7) teave kavandatud põhitegevusala kohta; 8) mitterahalise sissemaksega tasumisel kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist, sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta; 9) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 10) muud seaduses sätestatud dokumendid. Ühingut ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest. Stardikonto avamine pangas, aktsiate eest tasumine, riigilõivu tasumine
osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega.
tööhõivele ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamisele (Eesti ... 2012: 2). Raamatupidamise läbipaistvuse kohta saab otsuse langetada uurides eelarvet ja majandusaasta aruandeid. Hea eeltingimus läbipaistvuseks on mõlema dokumendi avalikustamine laiemale avalikkusele. Töötukassa on avalikustanud oma 2012 a majandusaasta aruande oma kodulehel. Uurides töötukassa majandusaasta aruandeid märkas autor, et sõltumatu vandeaudiitori aruande osa on jäetud avalikustamata. Võrreldes teise avalik-õigusliku asutusega Tallinna Ülikooliga selgub, et Tallinna Ülikool on avalikustanud ka audiitori hinnangu. (Tallina Ülikool 2012). Aastaaruande koostamisel järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mida kinnitavad oma kontrollides auditid. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid. Siseauditi ülesandeks on
tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega
3. Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised antud perioodi jooksul 4. Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus (Äriseadustik §-id 97, 179, 334) Vandeaudiitori aruanne (Audiitortegevuse seadus §-id 91-94) Varaobjekt – möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist.
10 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu. Majandusaasta lõpetamiseks tuleb läbiviia aasta inventuur. Majandusaasta aruande koostamine: Raamatupidamis aruanne ja tegevusaruanne Audiitori otsus – sõltumatu vandeaudiitori aruanne, kus kajastatakse kas asutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades linna finantsseisundit õiglaselt ja aruandes ei esine väärkajastamisi. Peale aastaaruande lisasid tuleb linna aasta eelarve põhitulude täitmise, põhitegevuskulude täitmise, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuste lühikokkuvõte ning seejärel aruande allkiri.
muutused. See näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed. Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms. Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED Varaobjekt on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek
01.07.2010] 4) uute aktsiate märkimise eesõigus ja selle kasutamise aeg; 5) kui aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmisega nende märkimise aeg ja koht; 6) kui lastakse välja uut liiki aktsiaid nendest aktsiatest tulenevad 9 Aruandlus ja kasumi jaotamine Aruannete esitamine 1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. [RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009] 2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1. puhaskasum; 2. eraldised reservkapitali; 3. kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4. aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 18 5. kasumi kasutamine muuks otstarbeks. 4) Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25
kelle osalus firmas on vähemalt 5%. Samuti ei tohi ta anda laenu oma juhatuse liikmele, nõukogu liikmele ega prokuristile. · Reservkapital Ei ole kohustuslik. Vastavalt põhikirjale võib määrata 1/10 osakapitalist Osaühing · Aruandlus · Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. · Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühing · Netovara · Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2 500 (40 000 kr) või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing · Tegevuse lõpetamine
tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega
hinnata töökvaliteeti ning järelduste põhjendatust. On soovitav jagada tööpaberid jagada kahte eraldi mappi/portfelli: need oleksid püsiv tööpaberite mapp ja aruandeaasta tööpaberite mapp. Püsivasse mappi tuleks koguda dokumendid, mis on auditeerimisel oluliselt pikema perioodi vältel või mis on püsiva iseloomuga (nt. Põhikir; allüksuste põhimäärused; pikaajalised lepingud; raamatupidamise sise-eeskiri). VANDEAUDIITORI ARUANNE JA ARVAMUS Töötulemustes tuleb reeglina kliendile aruanda kirjalikult. Iga audit lõppeb mingi väljund vormiga, mille alusel saab otsustada audiitori töö sisu, taseme ja tulemuslikkuse üle. Töö tulemuste aruanne sisaldab audiitori arvamust ja audiitoril on võimalus anda finantsaruannetele viis erinevat arvamust: 1. Märkuseta arvamus- Kui kliendi raamatupidamine on korrektne ja raamatupidamise
Nt: 1) rahalised seosed kliendiga, mis on igati vastuolus audiitori sõltumatuse põhimõttega, selleks võib olla otsene investeering kliendi ettevõttesse, kaasa arvatud audiitori abikaasa või ülalpeetavate osalus; investeering ettevõttesse, millel on oluline osalus investeeringuna kliendi ettevõttesse; laenu andmine kliendile või selle juhtkonnaliikmele või olulisele omanikule või laenu saamine nendelt; vandeaudiitori osalemine kliendi või tema juhtkonnaliikmega ühises tulutoovas äriprojektis.2) ametid klientdi ettevõttes kui vandeaudiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda antud ettevõtte töötaja. Kui ta oli tavatöötaja peab vahe olema 2 aastat, kui ta oli juhtivatel kohtadel peab vahe olema 5 aastat. 3) muud teenused kliendile kui vandeaudiitor osutab kliendile muid teenuseid, siis peab ta hoiduma juhtkonna
Kontrolli eesmärgid on positiivsed tulemused, mida juhtkond püüab saavutada, või ebasoovitavad tagajärjed, mida juhtkond tahab vältida või elimineerida. 5) Järelevalve toimiv sisekontrollisüsteem peab tagama efektiivse järelevalve mõistlike kuludega. Juhtide kohus on tagada kõigi tegevuste pidev järelevalve ja ebakohtade ilmnemisel need koheselt kõrvaldama. Järelevalve eeldab head koostööd sise- ja vandeaudiitori vahel ja seda, et nende lõpparuannetes kajastuvad soovitused leiaksid piisava tähelepanu juhtkonna poolt. Eristandardid: 1) Dokumentatsioon asutuse põhi- ja tugitegevusalane ning sisekontrolli struktuur, normistik, kõik tehingud ja olulised toimingud tuleb arusaadavalt dokumenteerida, ja dokumentatsioon peab olema kontrollimiseks kergesti kättesaadav volitatud isikutele. 2) Viivitamatu ja nõuetele vastav tehingute ja toimingute registreerimine tehingud ja
audiitor ettevõttetöö lõpptulemus ja peamine väljund vorm mille alusel saab otsustada audiitori töö sisu, taseme ja tulemuslikkuse üle. Seega on aruanne oluline dokument, mille koostamisse peab audiitor suhtuma väga tõsiselt. Kõige olulisem on aruande sisu ehk see mida auditeeritav ootab. Kvaliteetse aruande koostamine eeldab audiitori mõtte j a väljendus täpsust ning kottektset terminoloogiat. Audiitorettevõtja võib koostada oma töö tähelepanekutele tuginedes vandeaudiitori aruande, milles avaldatakse auditi arvamust. Sõltuvalt audiitorettevõtte sisulisest arvamusest saab esitada viis erinevat arvamusetüüpi: 1. Märkusteta arvamus. Selle avaldab audiitor siis , kui ta auditi käigus jõudis arvamusele, et: 1) Kliendi raamatupidamine on korraldatud korrektselt ja aruande koostamisel on järgitud üldaksepteeritavaid arvestuspõhimõtteid 2) Rmp info on kooskõlas kliendile oluliste õigusaktidega.
kompetentsi, et mõista sisekontrolli olemust ja vajadust ning seega ei suuda kaasa aidata majandustegevuse efektiivsusele ja kvaliteedi tõstmisele. 4. Järelevalve. Toimiv sisekontrolli süsteem peab tagama kvaliteetse järelevalve mõistlike kuludega. Juhtide kohustus on tagada järelevalve pidev toimimine ning ebakohtade tekkel tuleb need koheselt kõrvaldada. Juhtkond vastutab ka selle eest, et adekvaatselt reageeritaks siseaudiitori ja vandeaudiitori lõpparuannetele ning esitatud puudustele. Eristandardid on: 1. Dokumentatsioon. Asutuse põhi- ja tugitegevuste alane ning sisekontrolli struktuur normistik ja kõik tehingud ja olulised toimungud tuleb arusaadavalt dokumenteerida. Dokumentatsioon peab olema kontrollimiseks kergesti kättesaadav ainult pädevatele töötajatele. 2. Viivitamatu ja nõuetele vastav tehingute registreerimine. Kõik olulised tehingud ja
audiitor. (p. 143 lg 3) AS-i puhul (p. 249 ) Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. Vara antakse üle lepinguga + vajalikud muudatused registris. 52. Mida tähendab piiratud varaline vastutus
rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum;
Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
Lõpetamisel tuleb üldkoosolekul valida likvideerija, kes esindab ASi ja on põhimõtteliselt sama kes juhatuse liige. Likvideerija peab esitama pankroti avalduse, lõpubilansi , teated tuleb avaldada ametlike Teadaannetes. AS-i dokumente peab säilitama 10a. 254. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja esitab selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis näitab ära nõukogu heakskiidu juhatuse poolt koostatud aruandele, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning esitab aruande üldkoosolekule. Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek
esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku; 51) teave kavandatud põhitegevusala kohta; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist, sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta; 7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5)
Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. 194. Millised on osaühingu lõpetamise alused? Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. 195
91 259. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25
annaabi.ee 
