Grafiti Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti all mõistetakse ehitiste seintele, müüridele vm pindadele joonistatud, kraabitud või värviga pihustatud sümboleid, tekste või joonistusi. Kujutis on ümbritsetud tugeva joonega. Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.
erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo
tekkinud USA's. Graffitiga on seotud palju erinevate tähendustega väljendeid. Graffiti on vanim element hiphop kultuuris. Graffiti juured ulatuvad kiviaegsete koopamaalideni. See sai alguse 60ndatel New Yorgis kui nooruk aliasega "julio 204" hakkas enda Tagi kirjutama igale poole New Yorgis. Mõne aja pärast hakkas sama tegema Kreekast pärit nooruk kes elas Manhattanis aliasega "Taki183" Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks Graffitit seostati ühiskonna allakäigu, alkoholismi ja narkomaaniaga. 1980. aastate algul sai graffiti meedia mõjul moeasjaks, muutus aerosoolkunsti nime all äriks ja jõudis kunstigaleriidesse. Pärast hiilgeaega on graffiti arenenud nii legaalses kui ka illegaalses suunas. Sõnumist ei ole ilma tausta tundmata võimalik aru saada Sõnum võib olla suunatud tegijalt tegijale, ka sooviga märgistada oma territooriumi.
pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni- ja võitlushimuline kultuur. (Cafe TEA 2008) Grafiti on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul
voolama vahepeal kõrvale juhitud jõevood. Attila hauda ei ole leitud tänaseni. Hunnide jõud aga oli murtud ja nende liit lagunes pärast Attila surma. Enam ei kujutanud hunnid Euroopale ohtu. 455. a tungisid vandaalid Itaaliasse ja rüüstasid kaks nädalat julmalt Roomat. Kõik, millel nende jaoks väärtust ei olnud ja mida kaasa viia ei saanud, hävitati: kujud purustati, raamatud hävitati, majad põletati. Tänapäevani nimetatakse mõttetut kultuuriväärtuste hävitamist vandalismiks. Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Lääne-Rooma ei toibunud enam Geiserichi sõjaretkest. Peaaegu täiesti kaotasid keisrid võimu provintside üle. Itaalias peremehetsesid nüüd germaanlastest väepealikud. Barbarite vägede ülemad käsutasid keisri võimu, panid oma soovi järgi keisreid troonile või kukutasid neid. 476. a kukutas germaani väepealik Odoaker (loe odoaaker) viimase Lääne-
annaabi.ee 
